«Minu vannitoas on hõbedased ussitaolised putukad. Mis need on, kust nad tulevad ja kuidas ma neist lahti saan?» küsib lugeja.
Lugeja küsib: kuidas saada lahti niiskuseputukatest ehk majasoomukatest?
Vastab entomoloog ja Tartu Ülikooli zoosüstemaatika peaspetsialist Mati Martin:
Tegemist on majasoomukaga, mis on kuni 1,9 sentimeetri pikkune, tahapoole ühtlaselt aheneva, veidi lamenenud kehaga putukas. Oma nime on ta saanud keha katvate väikeste hallide, hõbedaselt helkivate soomuste järgi.
Majasoomukad on väga vilkad ja väldivad valgust. Päeval peituvad need loomakesed pragudesse ja õõnsustesse, kust ilmuvad välja hämaruses. Nad liiguvad võimalikult varjatult ning kiiresti, aeg-ajalt peatudes ja otsekui arutledes, millises suunas edasi minna. Tänapäeval levivad majasoomukad uutesse elupaikadesse nende munadega saastunud paberpakendite, mööbli või muude esemetega.
Eestis võib teda leida üksnes köetavate hoonete alumistel korrustel, aga ka ülemiste korruste vannitubades, käimlates ja kraanikausside läheduses – seal, kus on tema jaoks piisavalt soojust ja niiskust. Ta vajab elukeskkonda, kus suhteline õhuniiskus on 72–95 % ja temperatuur 22–32 ºC (sobivaim 27 ºC).
Mida nad söövad?
Majasoomuka valmikud ja vastsed söövad igasugust orgaanikat, proteiini- ja valgurikast toitu: paberit, fotosid, karusnahka, orgaanilist mustust, aga ka näiteks suhkrut. Võivad süüa oma väiksemaid suguvendi, peamiselt küll vigastatud või surnud loomakesi ning vastsekesti. Ohtlikud on nad ka paberile ja tapeetidele, mis sisaldavad tärklist, või raamatutele, mille köitmisel on kasutatud kliistrit, dekstriini, kaseiini või kondiliimi.
Soomukate põhjustatud majanduslik kahju ei ole kuigi suur, rohkem mõjub inimestele väikeste elukate põhjustatud stress, eriti neile, kes putukaid ei armasta. Põrandal puruks hõõrutud majasoomukate kestatükid võivad sissehingamisel tekitada ka allergiat.
Kuidas neist vabaneda?
Majasoomukaid aitab eluruumidest eemal hoida jahedam ja kuivem õhk. Et soomukaid vältida, tuleb hoida puhtust: koristada laudadelt ja põrandalt kõik toidujäänused. Ka prügipanged peavad olema kindlalt suletud. Toas tuleb täita kõik praod, kus need loomad saavad varjuda.
Kasulik on sageli puhastada tolmuimejaga põranda servi. Ruumides tuleb mööbel paigutada nii, et mööbli ja seina vahele, toanurkadesse või veel kusagile mujale ei tekiks niiskeid piirkondi. Kondenseeruva veega kattuvad toruosad tuleks korralikult isoleerida ja katta, et sealt ei leviks niiskust.
Soomukate püüdmiseks soovitatakse kasutada madalat klaasnõud. Selle välispind kaetakse näiteks karedama isoleerpaelaga: loomad ronivad mööda purgi välispinda üles ning kukuvad sisse. Et nad ei saa liikuda siledal pinnal, jäävadki nad purki. Selline püünis pannakse sinna, kus on sagedamini majasoomukaid nähtud.
Lausmürgitamine ei anna tulemusi. Mürki, soovitavalt pulbrilisel kujul, võiks panna ainult eeldatavatesse majasoomuka elupaikadesse nn. kohtmürgina. Tõrjeks on sagedamini kasutatud booraksit, püretriine, deltametriini.