Toidukoha arvustus: salajane maakoht suvepealinnas

Nikolai tänav on üks suvepealinna Pärnu tuiksooni, mis uhke kaarega ühendab rannarajooni kesklinnaga. Ja sõltuvalt sellest, kas näljane stardib rannast või südalinnast, tundub viimase külje alla jääv Hea Maa vastavalt kas lähedal või kaugel. Või mis kaugetest kohtades Pärnus üldse juttu teha saab! Ongi ehk hea minna rannamelu ja mürgli eest korra pakku, võtta platsi varjulise lehtlaga sarnaneval terrassil ning lasta enesele värsket ja kodumaist head-paremat ette tassida.

Meeleolu on väga tšill – batikmustrilistes roosades kleidikestes ettekandjad oleks kõik otsekui missivõistluse eelvooru läbinud. Ilmselge märk heast maitsest, äge! Ehkki rahvast jagub ka siia, parajalt ära peidetud oaasi. Kõik lauad terrassil on täis, meie saame viimase endale krabada.

Tuleme luurama, mis imetrikke siin köögis kokku mooritakse, et kohalik rahvas seda paika nii kiidab. Kusjuures veel nii, et iga suvaturist ei kuule sest paigast poolt silpigi – nemad saadetakse teada-tuntud hotspot’idesse, ainult sõpradelt saad need kõige ausamad ja mahlasemad vihjed kätte.

Parim taktika lapsi rämpstoidust võõrutada on nad lihtsalt hõrgutistega ära hellitada. Töötab väga hästi!

Eesti söögikohtade häda on sageli see, et maitsvamad paigad kisuvad tiba liiga peeneks kätte, lihtsamad on jälle liiga pubilised ja õlised. Hea Maa on suutnud maanduda osavasti kusagile vahepeale – siin on lihtne ennast mugavalt tunda! Õhtune suvepäike limpsib õlgu, aega tundub palju olevat, elu on lill ja terrass ise upub unisesse rohelusse.

Mul on kaasas paar alamõõdulist abiajakirjanikku. Iga lapsevanem teab, et leida koht, kus pakutaks midagi, mida lapsed rõõmuga söövad – vot see on katsumus! Eeldusel muidugi, et jutt käib millestki mõistlikumast kui lõbusad viineripoisid või muu jura, millega väiksemate külaliste arvelt tavaliselt läbi saada üritatakse. Siin on pasta, veis ja värske kartul. Peagi selgub, et igati aus toit! Liha on nii pehme, et sulab suus, ja kartul oleks kui minut tagasi maa seest võetud. Pannakse nohinal nahka, huh, seekord läks ikka väga õnneks!

Hea mõte köögi käekirjast aimu saada tundub tellida suupistevalik. Kirjade järgi kahele, ja tegelikkuses on see ka üks hiiglaslik liuatäis maast, merest ja aiast võetud kraami. Kõik parajad pisikesed suutäied sealjuures suisa kriminaalselt maitsvad. Kõik läheb üllatavalt tempokalt alla, märkan mõne aja pärast. Jumal tänatud, et siin laua ääres keegi rannavormi hoidmisega ei tegele, ja kuni kõhunahk veel venib, võib lõbus tankimine jätkuda.