/nginx/o/2017/08/11/6984399t1h5467.jpg)
Mulle on alati meeldinud massiivlauast põrandad. Mind isegi ei ole morjendanud ohud, et võivad tekkida praod ja täkked. Ehe puit on ikka midagi muud kui näiteks laminaat. Ühtlasi on minu jaoks kodu põrand kõige olulisem osa siseviimistlusest ja seetõttu alustasin ma põranda otsimist juba kolm aastat enne selle paigaldust.
Juba enne ehitust olime kindlad, et meie unistuste koju tuleb laiast lauast ehe tammepõrand. Esialgu polnud mul õrna aimugi, mis hinnaga tammelaudu müüakse ja mis hinnaga paigaldatakse. Me pole kunagi ise laudpõrandat paigaldanud ja selle töö plaanisime jätta spetsialistidele. Ruutmeetreid on meil üsna palju, seetõttu oli kohe algusest peale vaja teada, milline summa meil põrandatele kulub. Enne kui jõuan oma jutujärjega paigalduse ja piltideni, räägin, kuidas ma meie põranda üldse leidsin.
Põrandalaudade otsingud ja meie valik
Kõige eredamalt on mul meeles üks Tallinnas asuv siseviimistlustooteid pakkuv pood, mille nime ma jätan siiski mainimata, kuna tegu on kolm aastat tagasi juhtunuga. Ma südamest loodan, et nad tänasel päeval enam sellist „teenindust“ ei paku. Niisiis, sõitsin parasjagu last vanavanemate juurde viima ja tee peal jäi silma reklaam, et just see pood pakub Eestis suurimat valikut puitparkette. Astusin poodi sisse ja vaatasin ringi. Oligi väga suur valik laudparkette erinevatelt tootjatelt ja ruumi teises otsas silmasin ka viimistlemata põrandalaudu – seadsin oma sammud kohe nende suunas, aga poole sammu pealt peatas mind nende poe müügimees, küsimusega kas saab mind aidata. Ma siis ütlesin, et otsin tammelauda maja põrandale ja hakkasin edasi liikuma laudade poole. Edasist vestlust ma 100% enam ei mäleta, aga põhimõtteliselt tehti minu plaan just päris massiivlaud valida täiesti maha - "väga halb mõte", "kestab vähe", "tekivad täkked", "keeruline paigaldada" jne. Ma ikka üritasin seletada, et ma siiski tahan laudpõrandat, sest erinevalt laudparketist on see "igavene", kui õigesti hooldada ja täkkeid tuleb igasse põrandasse ning praod mind ei kurvasta, kui need just sentimeetrised pole. Edasi tuli juttu teemal kui kallis ja mõttetu ikka tammelaud on võrreldes laudparketiga – alla 100euro ruutmeetri eest kindlasti tammelauast põrandat ei saa.
Olin mõnevõrra üllatunud – esiteks sellest, et ta mulle niiöelda odavamat varianti pähe tahab määrida, aga ka väljaöeldud hinnast - kuna mul sel hetkel võrdlusmomenti polnud, siis ma väga ei vaielnud. Samuti väitis ta, et kui meil põrandaküte tuleb, siis tuleks laudpõranda idee koheselt maha matta. Pärast ei suutvat ma end ära kiruda, et nii rumala otsuse tegin. Lasin siis üliagaral müügimehel endale tavalisi laudparkette tutvustada. Üldiselt aga üritasin kiirelt end ebameeldivast kogemusest lahti raputada. Minu lahkudes soovitas müügimees mulle miskit stiilis: „Järgmine kord võta ikka mees ka poodi kaasa“. Autosse istudes ja asja üle paar minutit järelemõelnuna, otsustasin, et sinna poodi ma enam ei lähe, ei mehega ega meheta. See pole esimene kord, kui tunnen ehituspoe kliendina, et see, et ma naine olen, tähendab nende meelest, et tõenäoliselt pole ma potentsiaalne klient või ei jaga ehitusest mitte midagi ja vajan korraliku loengut. Naised ju teatavasti ei ehita ega paigalda põrandaid, tõenäoliselt ei maksa ka arveid. (Sarkasm, kui keegi aru ei saanud). Praegu selle poe veebilehte uurides tundub, et sinna võib põrandat ostma minna siis kui raha liiga palju üle on.
Koju jõudes tegin arvuti lahti ja otsisin tammest põrandalaudade pakkujaid. Leidsin paar minu jaoks tundmatu nimega ettevõtet ja otsustasin, et küsin hinnapakkumisi. Päringus küsisin ma laia tammelauda (15-20cm), ca 20mm paksust, faasitud ja kogus 155ruutmeetrit. Ühtlasi uurisin ka paigalduse ja viimistluse kohta, kuna me ei plaaninud ise hakata katsetama nii kalli materjaliga. Üsna kiiresti sain pakkumise, mis mu tähelepanu äratas. Woodengold ehk Saare Põrand OÜ, kelle pakkumine mulle koheselt silma jäi, pakkus tammelauda 29€/m2. Tegemist oli küll viimistlemata lauaga, aga ma eeldasin, et viimistlus ja paigaldus kokku siiski ei maksa 70€/m2 (et hinnaks 100eurot ruutmeetri kohta tuleks). Sel hetkel neil veel Tallinnas vist kontorit polnud, ent müügiesindaja kellega suhtlesin, oli hästi abivalmis ja nõus kuskile näidiseid tooma ja näitama neid. Saimegi ühe kaubanduskeskuse parklas kokku ja ma pärisin veel nii põrandakütte ja laudpõranda sobivuse kui muude valikute kohta (uksed, lengid, liistud, aknalauad jne). Olin ise nii vaimustuses, et leidsin just selle õige toote ja mõistliku hinnaga. Müügiesindajale rääkisin ära ka, et me tegelikult veel tellida ei saa, sest majagi veel pole, aga mul oli vaja eelarve paika panna. Suhtlemine oli väga tore ja viisakas ning isegi fakt, et meil alles paari aasta pärast reaalselt seda puitu vaja on, ei muutnud suhtumist. Sisimas olin ma juba ära otsustanud, et meie põrand tuleb just sellest firmast. Umbes kord aastas sain nende müügiesindajalt meili, et kaugel me ehitus on ja kas saab juba põrandalaudu tellima hakata. Lihtsalt nii tore, et nad kolm aastat meid meeles pidasid ja meie tellimust kannatlikult ootasid.
Sel kevadel, kui pidi juba hakkama põranda tellimise peale mõtlema, käisime nende Tallinna kontoris, mis üllatuslikult asub umbes viieminutilise autosõidu kaugusel meie majast. Valisime koha peal välja puidusordi ja viimistluse ning otsustasime teise korruse põrandale siiski panna laudparketi ja massiivlaua paigaldada vaid esimesele korrusele. Põhiline põhjus oli see, et ma tahtsin, et magamistubades hästi laiad lauad oleksid.
Põrandakütte peale ei soovitata väga laia massiivlauda, samas laudparketti kannatab panna natuke laiema, sest materjal on õhem kui massiivlaud. Võrdluseks – laudparkett on meil 15mm paks ja 180mm lai aga põrandalaud tuleb 21mm paks ja 140mm lai. Viimistlus tuleb mõlemal sama – pähkli toonõli ja õlivaha. Laudparketi (st teise korruse põranda) hind tuli u 45eurot ruutmeeter ja esimese korruse massiivlaud tuleb umbes 39eurot ruutmeeter. Massiivlauale tuleb veel lisaks paigalduse hind. Mõlemad materjalid on juba viimistletud tooted ja peale paigaldust enam lihvi ega õlitamist ei vaja.
Põrandaküte teisel korrusel ja TYCROC plaadid
Kui põrandalauad tellitud said ja teine korrus oli enamvähem valmis viimistletud, tuli tegeleda kütte teisele korrusele saamisega. Me olime otsustanud, et radiaatoreid meie koju ei tule. Vesipõrandaküte on väga mõnus – annab ühtlaselt sooja ja ei ole jala all ebamugav. Kuidas aga saada teisele korrusele põrandale veetorud ilma raske betooni valamiseta, oli järgmine küsimus. Küttepaigaldajad pakkusid, et me võiks kipsitükkidega täita torude vahed ja kipsivalu teha. See tundus, aga liiga suur töö (86ruutmeetrit põrandapinda) ja nii ma otsisin alternatiivseid variante. Jõudsin lõpuks Tycroci lehele, kus tutvustati Tycroc UHP matte, mis on kaetud fooliumkihiga ja kus on küttetorude jaoks sooned sees ja mille paigaldamine tundus väga lihtne, kiire ja puhas (erinevalt valamistöödest). Tellisime Tycroci plaadid ja lasime oma küttesüsteemi paigaldajal paigaldada ka plaadid koos torudega. Peale torude paikasaamist üritasime teisel korrusel plaatidel ja torudel võimalikult vähe talluda. Kui üldse sinna läksin (pilte tegema), siis otsisin kõige siledama tallaga jalanõud ja vältisin torude peal tallumist.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/10/6979687t1h61ee.jpg)
Ühel laupäevahommikul kui oli plaan hakata teisel korrusel põrandat paigaldama, avastasime, et terve sealne põrand kriuksub ebameeldivalt. Saime aru, et kogu põranda ulatuses kõik torude keerukohad krigisevad kohutavalt – ka siis kui sinna parketivaip ja plaat peale panna, oli jätkuvalt sama jube krigin. Sel päeval me põrandat paigaldada ei saanudki. Ootasime mitu päeva enne kui küttepaigaldajad vigadeparandust tegema tulid.
/nginx/o/2017/08/10/6979715t1h64a5.jpg)
Ehk on meie kogemus kellelegi abiks – kui Tycroci matte paigaldate torude jaoks, laadige nende kodulehelt alla eestikeelne paigaldusjuhend ja järgige võimalikult täpselt neid juhiseid või kui lasete selle töö kellelgi teha, jälgige ise, et järgitaks juhiseid. Kriginat tekitab see kui torud ei ole mitte vastu fooliumi vaid vastu sinist plaadi osa. Selle vältimiseks tuleks kõik lõigatud lisakanalid ja keerukohad enne torupaigaldust fooliumteibiga katta. Lisaks võivad pooleldi lahtised plaadid omavahel liikudes krigiseda – selle vastu aitab korralikult kinnitamine – maksimaalselt 300mm vahedega kruvid koos spetsiaalsete seibidega. Me saime veel mingi osa plaate ise ka üle käia vahetult enne põranda paigaldust ja see võttis kenakesti aega. Targem on kohe õigesti teha, siis ei ole hiljem probleeme.
/nginx/o/2017/08/10/6979925t1hfc27.jpg)
Laudparketi paigaldamine
Juba samal päeval, kui küttepaigaldajad parandustööd lõpetasid, paigaldasime me esimese toa põranda ära. Kuigi algselt oli plaan ka see töö lasta ära teha, siis peale seda kui saime teada, et tycroci peale laudparketi lausliimimist ei tehta vaid tehakse liimimine punn-soonest, otsustasime, et selle tööga saame me ise hakkama. Esimese toana võtsime ette kodukontori ja paigaldasime ka suure magamistoa pikima seina äärde kolm rida laudu ära, et saaks neil kuivada lasta. Töödejaotus oli selline – koos paigaldasime laua, mees tagus laua klotsi ja haamrit kasutades tihedalt eelmise rea vastu, mina puhastasin lauad liigsest liimist ja fikseerisin laua maalriteibiga.
/nginx/o/2017/08/10/6979723t1h7968.jpg)
Kuskilt õpetusest oli mehele silma jäänud teibi kasutamine laua paigaldusel – teip hoidis lauda soonest välja liikumast haamrilöögi tulemusel. Ma esialgu ei uskunud, et see toimib – et üldse teip miskit kinni hoiab. Alguses kasutasime natuke kallimat sorti maalriteipi (sinine TESA teip, umbes 9eurot/rull) ja kui see otsa sai, siis läks käiku tavaline maalriteip ja mõlemad toimisid väga hästi. Teibid hoidsime peal paar tundi. Erinevalt tavalisest ehituspoe laudparketist olid meie omad erinevate pikkustega - 1,2meetrit kuni 2,5meetrit. Pikemaid oli keerulisem paika saada ja siis olid teibid eriti abiks.
Kuna meil lävepakke ei tule, siis otsustasime trepihalli teha teiste tubadega ühes tükis. See vist oli kogu paigalduse juures kõige keerulisem osa, sest kõige pikem minek oli umbes 9 meetrit. Tegime selle töö mitmes osas tööpäeva õhtuti ja lõpetatud saime kogu põranda 9. augusti kesköö paiku.
/nginx/o/2017/08/10/6979867t1hb4a6.jpg)
/nginx/o/2017/08/10/6979857t1h67ae.jpg)
/nginx/o/2017/08/10/6979851t1hfa44.jpg)
Tulemus jäi mõnusalt hubane - soojas toonis puitpõrand annab ka valgete seintele mõnusalt sooja tooni. Õlivahaga kaetud puit on jala all loomulik ja soe. Kuigi hetkel teisel korrusel kütet sees ei ole, on vahe siiski tuntav. Allkorrusel oleva betoonpõranda peal on ikka ebamugav - kuigi seal on küte sees, tundub põrand siiski liiga jahe, et paljajalu käia.
/nginx/o/2017/08/10/6979731t1h9b88.jpg)
Esimese korruse põrandalaudu pole me veel lasknud ära tuua – liiga eredalt meeles, kuidas me kahekesi 1000kg laudparketti kulleriauto pealt maha laadisime ja tegelikult pole hetkel ruumi, et neid hoida kuskil. Natuke on vaja materjale veel eest ära saada alt korruselt (nii laelauapakid kui seina mõeldud voodrilauad jms). Lähiajal loodaks ikka esimese korruse põranda paigalduse ka lasta ära teha. Rohkem pilte näeb siis blogi Facebooki lehelt.
Loe ka teisi minu blogi artikleid SIIT ja rohkem pilte ning jooksvat infot leiab Facebookist: Minu kodu lehel.
/nginx/o/2016/02/05/5015585t1hf736.jpg)