Korraliku ventilatsiooniga võib säästa aastas mitusada eurot

Ventilatsioon Foto: www.flickr.com

Suvel ei ole värske õhuga probleeme – avame akna ja sealt tuleb seda küllaga. Talvel on ventileerimine probleemsem, sest koos õhuga peaksime ventileerima toast välja ka suure hulga soojust, mille ostmiseks oleme oma raha kulutanud.

Normide, nõuete ja standardite kohaselt kuluks energiat selle koguse sooja õhu soojendamiseks, mis kuulub välja ventileerimisele, 50–70 kWh/m² aastas. Lisandub veel õhuvahetus infiltratsioonist ehk seinte-akende õhuleketest. See tähendab, et 60-ruutmeetrise keskküttega korteri puhul oleks ventileerimisega kaotatud soojuse kogus rahalises väljenduses suurusjärgus 200 eurot aastas.

Selle kulu vähendamiseks tuleks kasutada ventilatsioonisüsteemis soojatagastust. Soojatagastusega seade või seadmete süsteem võtab välja puhutavast õhust energiat ja kasutab seda sisse puhutava õhu soojendamiseks. Tavaliselt on soojatagastusseadmete tõhusus üle 80 protsendi. Lihtviisil saab siis arvata, et 200 euro asemel laseme ventileerimise tulemusel tuulde mitte rohkem kui 40 eurot.

Kuidas soojatagastusega ventilatsioon töötab?

Soojatagastusega ventilatsioon töötab üpris kontrollitud tingimustes. Lihtsustatult tähendab see, et ventilatsiooniseade annab korterisse sama palju õhku, kui sealt välja tõmbab. Selleks, et see süsteem korralikult ja tasakaalustatult töötaks, peavad õhulekked olema välistatud. See omakorda tähendab, et kõik hoone seinas olevad avad nagu aknad ja uksed peavad ventilatsiooni töötamise ajal olema tihedalt suletud. Loomulikult ei saa absoluutselt välistada akende avamist, ent tuleb meeles pidada, et akna avamisel lakkab soojatagastus töötamast.

Kuidas tagada hea sisekliima?

Hea sisekliima tagamiseks ruumides on olulised ka süsihappegaasi normis hoidmine ja liigniiskuse vältimine. Selleks, et süsihappegaas meid ei lämmataks ja liigniiskus ruume hallitama ei paneks, ongi vajalik siseruume ventileerida.

Ventileerides viiakse elutegevuse jäägid ja veeaur toast välja ning tuuakse õuest värsket õhku asemele. Normaalseks õhu vahetamise tempoks loetakse, kui kahe tunni jooksul vahetatakse välja kogu ruumi õhk ehk teisisõnu on õhuvahetuse kordaja 0,5 – ühe tunni jooksul vahetatakse õhk «pool korda».

Liigne süsihappegaas võib muutuda ohtlikuks

Süsihappegaasi kontsentratsiooni õhus mõõdetakse osakestes miljoni kohta – ppm (inglise keeles: parts per million). Värskes õhus on see umbes 400 ehk siis igast miljonist õhus olevast molekulist on 400 süsihappegaasi omad.

Kui inimene hingab, siis omastab ta õhust hapnikku ja eraldab ümbritsevasse õhku tagasi peamiselt süsihappegaasi, aga ka mitmesuguseid muid elutegevuse jääkaineid. Kuigi ka muud jääkained on organismile kahjulikud, siis mõõdetakse valdavalt just süsihappegaasi sisaldust, kuna seda on lihtsam mõõta ja see on enamasti korrelatsioonis teiste jääkainete kontsentratsiooniga siseõhus. Siseõhu kvaliteeti loetakse heaks, kui süsihappegaasi kontsentratsioon jääb 1000 ppm piiridesse.

Süsihappegaasi mõju inimestele on uuritud põhjalikult ja mitmest aspektist ning 1000 ppm loetakse tihti selleks piiriks, mille ületamine hakkab mõjutama inimese kognitiivsed võimeid. Kindlasti ei tohiks lubada pikaajalist viibimist ruumides, mille CO2 kontsentratsioon ulatub 2000 ppm-ni ja rohkem. Kontsentratsiooni üle 5000 ppm loetakse juba tervisele otseselt kahjulikuks.

Veeaur võib muutuda hoonele hukatuslikuks

Teine oluline õhu koostisosa on veeaur. Puhkeolekus inimene eraldab ööpäevas umbes 900 grammi süsihappegaasi ning umbes sama palju vett hingamise ja higistamise läbi. Kui süsihappegaas võib mõjuda halvasti meie tervisele, aga veeauru liigne kontsentratsioon meid eriti ei mõjuta, siis hoonetele võib just veeauru liigne hulk siseõhus olla hukatuslik, põhjustades näiteks kondensvee kogunemist seina, kus see võib mitmesugust kahju tekitada. Üks nendest kahjudest võib olla ka hallituse teke, mis omakorda mõjub meie tervisele.

Kui CO2 satub siseruumidesse peamiselt inimese elutegevuse käigus, siis veeauru satub meie tuppa ka mitmel muul viisil. Tegelikult on veeauru allikaks mistahes lahtine veepind. Seega tekib seda tegevustest nagu pesu pesemine ja kuivatamine, põrandate pesemine, söögi tegemine, nõudepesu, kümblemine, toataimede kastmine jne. Kui kõik kokku võtta, siis võib neljaliikmeline pere nädalavahetuse jooksul eraldada toa õhku kuni 20 liitrit vett.

Kõiki kirjeldatud probleeme aitab leevendada korralik ventilatsioon. Oluline on muidugi, et see oleks õigesti reguleeritud ja tasakaalustatud. Renoveeritavate korterelamute puhul on selline reguleerimise ja tasakaalustamise protseduur ette nähtud kohustuslikuna tööde vastu võtmisel. Selle eest peavad hoolt kandma eelkõige tehniline konsultant ja omanikujärelevalve. Valmis ehitatud ventilatsioonisüsteemi kohta peab selle ehitaja andma tellijale korraliku kasutusjuhendi, mida siis tuleb ka jälgida, eriti seda osa, mis puudutab hooldust ja filtrite vahetamist. Senine kogemus on igatahes näidanud, et korralikult ehitatud ja tasakaalustatud ventilatsiooniga majades kipub vajadus aknaid tuulutamiseks avada tasapisi kaduma.