/nginx/o/2017/08/22/7016013t1h6fee.jpg)
Aiasaaduste purkipanemine on eestlasele loomuomane. Paraku tikub vanavanematelt saadud tarkusest igal aastal midagi ununema.
Aiasaaduste purkipanemine on eestlasele loomuomane. Paraku tikub vanavanematelt saadud tarkusest igal aastal midagi ununema.
Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse uuringust eestlaste toidutarbimise kohta selgus, et eestlane püüab toidu raiskamist vältida eelkõige õigete toidukoguste planeerimisega. Vähem mõeldakse sellele, kuidas toitu paremini säilitada ka järgmisteks toidukordadeks ja kuidas näiteks toidu sügavkülmutamine võiks siin abiks olla.
«Meie instituudi uuring tõi välja, et eestlane küll üritab toidukorvi kohandada vastavalt sellele, kui palju ning kuidas planeeritakse toitu tarbida, kuid hoolimata sellest tuleb Eesti peredes toidu äraviskamist ette sageli,» sõnas Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu. «Tihtipeale on põhjuseks see, et kokku ostetud või valmistatud toit jääb külmkappi seisma ja läheb riknema. Sealjuures unustatakse, et peaaegu kõiki toite võib säilitada sügavkülmas, kus toit säilib kauem ega muutu kvaliteedilt halvemaks.»
«Meie inimesed ei ole üldjuhul suured sügavkülma kasutajad – arvatakse, et peale marjade, seente ja liha midagi muud väga sügavkülma panna ei sobi,» märkis Piirsalu. «Mida väga ei tehta, on valmistoidu sügavkülmutamine. Aga kui näiteks suppi, ühepajatoitu või mõnda muud sooja toitu on üle jäänud, siis oleks igati mõistlik seda portsjonite kaupa sügavkülmas hoiustada, et näiteks koolilastel oleks seda koju jõudes hea üles soojendada või täiskasvanutel lõunapausiks tööle kaasa võtta.»
Lisaks sügavkülmutamisele on aga suve lõpus ideaalne aeg mõelda ka hoidistamisele. Kuidas aga seda kõige õigemini teha?
Ettevalmistustöö
Marjad ja puuviljad
Köögiviljad ja seened
Säilitamine