Abielus olemata kinnisvara soetades tuleb olla väga tähelepanelik

Foto: PantherMedia / Scanpix

Abielus olemata ühise kodu soetamine tuleb põhjalikult läbi mõelda, et võimaliku musta stsenaariumi korral mitmed ebameeldivused olemata jääksid, kirjutab vandeadvokaat Katrin Orav.

«Kallis, ma leidsin meile uue täiusliku kodu!» 

Kõlab tuttavalt? Suures eufoorias ei tahaks muidugi muule mõelda, kui ilusale uuele seinavärvile ja väliterrassil pikutamisele. Siiski, on mõistlik mõned olulised küsimused elukaaslasega eelnevalt läbi rääkida ja kokku leppida. Miks? Selleks, et tulevikus võimalikke ebameeldivaid vaidlusi ära hoida. Näiteks, kellest saab korteri või maja omanik, kes maksab pangalaenu ja mis saab siis, kui kooselu peaks mingil põhjusel lõppema.

Kes saab uue kodu omanikuks kinnistusraamatus?

On üsna tavapärane, et elukaaslased ostavad endale kodu kahepeale - elukaaslastest saavad korteri või maja kaasomanikud. Üldjuhul soovivad elukaaslased, et mõlemad oleksid võrdselt kodu omanikud ehk mõlemale kuulub pool ostetud kinnisvarast. Samas on võimalik kokku leppida ka teisiti. Näiteks, et see, kes hakkab maksma tagasi pangalaenu, saab suurema osa kaasomandist või saab hoopis uue kodu ainuomanikuks. Ükskõik, kuidas elukaaslased omavahel kokku lepivad, on oluline teada, et kui kinnistusraamatusse on omanikuna kantud ainult üks, siis ei saa seda enam muuta lihtsalt seetõttu, et tegelikult on pangale laenu tagasi maksnud mõlemad. 

Kes maksab tagasi pangalaenu?

Jällegi on tavapärane, et elukaaslased võtavad kodu soetamiseks pangalt laenu ühiselt. Eraldi küsimus on, kes ja kui suures ulatuses hakkab laenu pangale tagasi maksma. Seni, kuni elukaaslaste suhted on head, ilmselt probleemi ei teki ja elu kulgeb oma tavapärast rada. Mure võib tekkida aga siis, kui kooselu mingil põhjusel lõpeb. Kui pooled ei ole just varasema kokkuleppe kohaselt maksnud pangalaenu tagasi võrdsetes osades, võib poolel, kes on rohkem laenumakseid teinud, tekkida tunne, et tal peaks olema ka suurem omandiõigus kinnisasjas. Et selliseid vaidlusi vältida, on mõistlik kohe alguses rahaasjad selgeks teha. Võib leppida kokku nii, et laenumakseid tehakse võrdselt. Samas võib poolte elukorraldus olla selline, et üks maksab tagasi laenu ja teine maksab muid perega seotud kulusid nagu toit või lasteaiamaksed. Kuivõrd üldjuhul tekib laenu tagasi maksnud poolel õigus nõuda elukaaslaselt nö tema osa laenust tagasi, võib olla vajalik eelnevalt  sõlmida kokkulepe, mille kohaselt laenu tagasi maksnud pool ei esita tulevikus nõudeid elukaaslase vastu.

Arvestama peab, et niisama koos elades ei ole õiguslikus mõttes poolte huvid kaitstud nagu abielus olles. Seega tuleb hoida meeles: mida tavapäraselt eeldatakse abielusuhte õigusreeglitena – see ei pruugi lihtsalt koos elades sugugi olla õiguslikult kohalduvaks reegliks.

Mis saab siis, kui kooselu lõpeb?

Kooselu võib lõppeda erinevatel põhjustel. Kui elukaaslased on otsustanud lahku kolida, on võimalik ühises omandis korter või maja müüa, tasuda pangale laenujääk ja jagada saadud raha kaasomanike vahel võrdselt. Samas võib ühel kaasomanikul olla huvi teise kaasomaniku osa välja osta. Võimalik on proovida asja lahendada nii, et nõuda läbi kohtu kodu müüki avalikul enampakkumisel. See on aga väga riskantne – tihti on sundenampakkumisel reaalselt kätte saadav raha oluliselt väiksem, kui ise omavahel mõistlikult asju korraldades.

Mis saab siis, kui kooselu lõppeb kõikse kurvemal põhjusel?

Olukord, mille peale tihti ei mõelda, on elukaaslase kaotamine, millisel puhul pärivad nii tema osa kinnisasjast kui ka laenust pärijad. Nii võib juhtuda, et uueks kaasomanikuks saab näiteks kadunud elukaaslase õde, vend, ema, laps eelmisest kooselust. Juhul, kui elukaaslastel on vastastikune soov, et ühiselt soetatud kodu jääks alles, on mõistlik mõlemal teha testament, milles määratakse kaasomandi osa pärijaks teine elukaaslane. Sama on võimalik kokku leppida pärimislepingus. Ühtlasi tuleks sellise soovi korral kaaluda elukindlustuse tegemist, et halvima juhtumisel oleks võimalik elukaaslasel kodu eest pangalaenu vähendada nii palju, et ta ei oleks sunnitud elukohta lihtsalt olude sunnil ära müüma.

Kokkuvõtteks tuleks enda jaoks enne uue täiusliku kodu ostmist läbi mõelda, et mis siis juhtub, kui midagi valesti läheb. Mõistlik on algusest peale asjad leppida kokku. Levinud mõtteviga on see, et inimesed eeldavad, et vabaabielu puhul kehtivad samad reeglid seadusest, mis abielu puhul. Nii see ei ole. Seega, kui on soov end õiguslikult enam kaitsta, aga kohe abielluda ei saa või ei ole õige hetk, tuleks sellest hoolimata asjad korrektselt enne ühiselt kodu soetamist kokku leppida.