Korstnapühkija tagab tuleohutuse ja toimiva küttesüsteemi

Korstnapühkija. Foto: SCANPIX

Külma perioodi saabudes tuleb eriti hoolsalt jälgida katlamajade tuleohutust ja korrasolekut. Professionaalse hoolduse läbinud küttesüsteem tagab muretu talve ning väiksemad küttekulud. Appi tõttab vana hea korstnapühkija.

Tuleohutuse seaduse §11 lõige 5 järgi peab korra viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega inimene. Lisaks peab ta väljastama küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta ka vastava korstnapühkimise akti.

Küttekollete hooldusele peaks hakkama mõtlema tõtt-öelda juba varakevadel, hiljemalt suve keskpaigas. Siis ei ole korstnapühkijate käed veel tööd täis ning lootus oma korsten operatiivselt puhtaks saada, on märkimisväärselt suurem.

Tahmaselt glamuurne ametikoht

Korstnapühkija kasutab oma töös professionaalseid töövahendeid ning korrektseid töövõtteid, mis isehakanud korstnapühkijal puuduvad. Korstnapühkimise mõte on vältida tahma põlemist ning su kodu tuleroaks langemist. Samuti teostab korstnapühkija visuaalse kontrolli kogu küttesüsteemile. Esmalt veendub ta süsteemi üldises töökindluses, seejärel fikseerib võimalikud vead ning pöörab tähelepanu nende kõrvaldamisele.

Lisaks tuleohutusele aitavad hooldatud korstnad kokku hoida ka küttekuludelt. Nimelt, kui kütteseadme lõõrid on seestpoolt tahmased, on selle tulemusena ka põlemisgaaside eraldumine takistatud ning need gaasid hakkavad põlemist n-ö lämmatama. Sama soojushulga saamiseks tuleb seega põletada tunduvalt rohkem kütust. 

Teavet korstnapühkijate tellimise kohta saad küsida infotelefonilt 1524. Enne korstnapühkija tellimist veendu kindlasti, et vastaval inimesel on olemas ka kehtiv kutsetunnistus, mida saad kontrollida kutsekoja kodulehel SIIN.