Mis saab siis, kui kinnisvaramüüja sinu eest olulist infot varjab?

Uusarendus Tallinnas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Soovist teenida rohkem raha ei pruugi kinnisvaramüüjad pakutava seisukorrast täit tõtt rääkida. Mis saab siis, kui puudused hiljem päevavalgele tulevad?

Mõistagi on selline teguviis algusest peale taunitav: Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi ütleb, et omanik peab ostjat alati pakutava kinnisvara puudustest informeerima, seda juba esimesel kohtumisel. «Hea tava on, et müüja teab objekti vigadest, on enne selle müüki panekut endale kõik selgeks teinud ning vajadusel konsulteerinud ka spetsialistidega. Kinnisasja müügilepingus fikseeritakse kõik kinnisasja olulised omadused ning see peab vastama lepingutingimustele, sealhulgas peab olema inimestele ohutu,» selgitab Vähi. 

Ta tõdeb, et müüjad satuvad tihti dilemma ette, kas teavitada ostjat varakult puudustest ja alandada hinda või varjata ja loota, et probleeme ei teki. Oluline on teada, et müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud, selgitab analüütik.

«Peamine on – müüja peab ostjale teatama kõik, mis objektiga seotud, see tähendab, et lepingusse mingu kirja ka kõik vead, ning kui ta midagi ei tea, peab ta selle välja uurima või kui see pole mingil põhjusel võimalik, andma sellest ostjale teada, mille puhul võivad osapooled leppida kokku sellest sõltuvas tehinguhinnas vms tingimustes,» räägib Vähi. Näiteks majavammiga hoonet pole keelatud müüa, kuid ostja peab olema sellest teadlik. Mõlema osapoole huvides on teada kinnisasjast maksimaalselt infot, mis võib mõjutada ostuotsust.

Ostja, kes on vea avastanud ja sellest andnud müüjale teada, näiteks saates tähitud kirja, võib nõuda asja parandamist, kahju hüvitamist (seda juhul, kui ostja teostab tööd ise) või hinna tagantjärele alandamist.