/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2017/09/14/7101095t1h1962.jpg)
Inimesed kurdavad, et pangad on laenuandmisel järsku väga kitsiks läinud ja kodulaenu on hoolimata korralikust sissetulekust ja heast maksekäitumisest raske saada. Mis toimub?
Eesti pangad krutivadki kodulaenu-kraane kinnipoole?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
32aastane Riin ja tema abikaasa pole kehval järjel pere: naine teenib pisut üle keskmise, mees pisut alla kahe keskmise kuupalga. Nad tahavad kolida senisest kahetoalisest korterist kolmetoalisesse ja on üritanud erinevatest pankadest laenu saada, kuid sellest keeldutakse järjepidevalt. Põhjused jäävad neile ebaselgeks.
Sama muret kurdab 35aastane Kerli, kelle pere sissetulekud tema enda hinnangul samuti küllalt head ja liigseid laene või vastutustundetut maksekäitumist ei ole. Laenu, et suuremat kodu osta, pole neil õnnestunud saada.
Nemad ja nii mõnedki teised inimesed tunnevad huvi - mis toimub ja miks on pangast järsku nii raske laenu saada? Küsisime järele.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma kinnitab, et kodulaenu andmise tingimused on eelmiste aastatega võrreldes samad ja laenu saamise protsess ei ole üldjoontes muutunud. «Kui kõik dokumendid on olemas, võtab kodulaenu taotluse analüüs aega kuni kaks päeva. Ostu-müügitehingu dokumentidest vajab kõige enam ajaplaneerimist kinnisvara eksperthinnangu tellimine, keskustes saab hinnangu kätte umbes kolme päevaga, kuid kui tagatis asub asulast kaugemal, läheb kindlasti kauem. Laenuga kinnisvara ostja, kellel on dokumendid olemas, võib arvestada taotluse esitamisest kuni notari tehinguni ajakuluks kuni paar nädalat,» sõnab ta.
Sellel, miks laenutaotleja eitava vastuse saab, võib olla mitmeid põhjuseid: näidetena loetleb Pärgama ebakorrektset makseajalugu või liialt kõrget maksekoormust, mis uue kohustusega kaasneks. «Kui kliendile tundub, et laenu saamine on põhjendamatult raske ja võtab ebamõistlikult kaua aega, siis tuleks sellest julgelt panka teavitada. Oleme tagasiside eest tänulikud ning anname endast parima, et meiepoolne laenuväljastamise protsess oleks sujuv,» ütleb ta.
SEB Panga kommunikatsioonijuht Julia Piilmann tõdeb siiski, et majanduskriisile järgnenud ajal on pangad tõesti nõudeid karmistanud, kuid muudatused ei tohiks olla väga märkimisväärsed.
«Viimaste aastate jooksul saab keskmiselt 50 protsenti laenude taotlustest positiivse vastuse ja teine pool vajab lisatööd. Osa ülejäänud poolest jõuab samuti positiivse laenuotsuseni siis, kui teeb vajalikku tööd,» räägib Piilmann.
Tema sõnul võivad laenukohustused sissetulekust moodustada 30-40 protsenti - kui see punkt juba paigast ära, on laenu saada keerukas.
Ta rõhutab, et iga laenutaotlejat käsitletakse eraldi ja laenuotsus sõltub väga tugevalt taotlejast ning tema taustast ja objektist. Laenutaotlejate kiituseks ütleb Piilmann, et klientide finantsteadlikkus ja vastutustundlikkus on viimastel aastatel kasvanud ja laenu võtmisesse suhtutakse üha teadlikumalt.