/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2017/09/12/7095313t1h4b52.jpg)
Uusarendusse kodu ostes tuleb silmas pidada tegureid, mida muude objektide puhul jälgida pole vaja.
Uusarendusse kodu ostes tuleks olla äärmiselt tähelepanelik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Arendaja kogemuse pikkus. On selge, et pikema kogemusega ja juba korteriarendusi ellu viinud kinnisvaraarendaja suudab projekti lubatud tähtajaks ja lubatud kvaliteediga kindlamini valmis saada.
- Ehituse algus. Sageli proovivad kinnisvaraarendajad eelmüügi käigus saada selgust, kas korterelamule on piisavalt ostuhuvilisi. Kui ostuhuvilisi ei leita, ei pruugi hoone ehitusega alustada. Nii tasub uue korteri ostmisel tähelepanu pöörata, kas ehitusega on alustatud ja kui ei ole, siis millistel tingimustel ja millise tähtaja jooksul ehitusega alustamise üle otsustatakse.
- Lepingu vorm. Kinnisvara ostu-müügitehinguga seonduvad lepingud peavad kindlasti olema sõlmitud notariaalses vormis. Lihtkirjalikus või suulises vormis lepingute sõlmimine ei pruugi tagada ostjale soovitud korteri omandamise võimalust.
- Kas panipaik ja parkimiskoht kuuluvad korteri hinna sisse. Panipaiga ja parkimiskoha hind võib olla märgatav summa – vahel kuulub see korteri hinna sisse, vahel lisandub korteri hinnale. Isegi kui tundub, et korteri ostuhetkel panipaika-parkimist vaja ei ole, võivad need kunagi kaugemas tulevikus kujuneda oluliseks argumendiks, mis võimaldavad elamispinnale uue ostja leida.
- Ettemaksu suurus. Ehitusjärgus oleva korteri ostuhinnast tuleb tavapäraselt arendajale ette maksta 10–20% ostetava korteri maksumusest. Ülejäänud 80–90% tuleb tasuda korteri valmimisel ja asjaõiguslepingu sõlmimisel.
- Ehituse valmimine. Sageli on uue korteri valmimisajaga seotud korteriostja endise eluaseme müümine, vabastamine või üürileping. Seetõttu tasub korteriostjal aeg-ajalt arendaja käest uurida, kas on täpsustunud uue korteri valmimise ja kättesaamise aeg. See annab võimaluse eelmise eluasemega seonduvad probleemid optimaalselt lahendada.
- Garantiiperioodi pikkus. Tavapärane on ehitise kaheaastane garantiiperiood, kuid mõni arendaja pakub pikemat, kuni nelja-aastast garantiiperioodi.
- Kasutusloa olemasolu. Uus hoone peab omama kasutusluba. Kui äsjavalminud või alles valmival elamul kasutusluba veel ei ole, tuleb sõlmitavasse korteri ostu-müügilepingusse panna kirja arendaja kohustus kokkulepitud tähtajaks hoonele kasutusluba hankida.