«Minu kodu» blogi: Elutuba, köök ja esik ehk siseviimistlus esimesel korrusel

Kärt-Britt Kokk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alumine korrus (elutuba, köök, söögituba, esik)
Alumine korrus (elutuba, köök, söögituba, esik) Foto: Kärt-Britt Kokk

Elutoa ja köögi viimistlus on enamvähem lõpetatud kui mõned liistud ja pistikud välja arvata. Lisaks on jäänud veel trepp ja selle kõrval olev sein viimistleda ning siis võiks juba mööblit ehitama hakata. 

Enne ehitama hakkamist kirjutasin siseviimistluse plaanidest SIIN.  Esialgse plaaniga võrreldes oleme vaid õige natuke muudatusi teinud.

Me ei ole kasutanud ühegi sisekujundaja abi, ammugi ei ole ma ise sisekujundaja – kuigi see on olnud mu unistus terve elu, siis takistuseks on saanud see, et ma ei oska joonistada ega joonestada ja oma mõtteid kellelegi teisele selgeks teha on olnud üsna keeruline. Sellegipoolest on mul väga hea võime mõelda ruumiliselt ja ette kujutada, kuidas erinevad materjalid ja viimistlused omavahel nii-öelda koos mängivad ja nii on mul meie maja sisekujundusest olnud suures osas pilt silme ees juba enne vundamendi ehitust. Selleks, et mehele oma ideed selgeks teha, olen mingeid kritseldusi teinud – neid on raske joonisteks nimetada. Lisaks tegin ma 3D-joonised meie sisekujundusest ja katsetasin nendega erinevaid variante, kuni lõpliku plaani välja valisin. Sellest kirjutasin ka SIIN.  Need joonised ei tulnud küll viimistluse poolest kuigi täpsed, aga andis aimu ruumist ja mööbli võimalikust paigutusest kui maja seinugi veel püsti polnud. 

Seinad

Elutuba ja köök on kokku meil ligi 70 ruutmeetrit. Tühjana tundub see paras tantsusaal ja kuna kogu ruum on avatud, siis peab nii viimistlus kui mööbel omavahel kokku sobima.

Kohe alguses sai ära otsustatud, et mitte ühtegi teist seinavärvi me elamises ei kasuta peale valge. Nii mõnigi avaldas arvamust, et me kodu hakkab meenutama haiglat ja ei jää hubane. Selleks, et ruumis oleks peale valgete seinte ka miskit, mis annaks ruumile hubasust ja efekti juurde, plaanisime ühe seina katta tellistega ja ühe õlitatud laudisega. Valge sein oleks seejuures vaid hea taust, mille kõrval efektiandvad mööbliesemed ja teised seinad eriti hästi esile tulevad. Värvi valisime esimesele korrusele Sadolini Easy Care värvi, mida reklaamitakse kui hästipuhastatavat seinavärvi. Loomulikult on esikus lumivalge sein ebapraktiline aga ehk on siis vähemalt kergemini puhastatav.

Valge seinavärv esimesel korrusel
Valge seinavärv esimesel korrusel Foto: Kärt-Britt Kokk

Telliseid otsisin ma ligi aasta aega. Teadsime, et päris massiivset tellist meile laduda ei saa – sein oleks liiga raske jäänud ja liiga palju ruumi ära võtnud. Otsustasime telliseimitatsiooni kasuks, mis on samuti kivist, ent on õhem ja kergem ning liimitakse seina. Ehituspoodide valik mulle ei sobinud, sest otsisin võimalikult kirjut ja robustset tellist ja neis müüdavad olid minu jaoks liialt korrapärased ja ühetoonilised. Vahepeal kaalusime ka, et laseme teha savitellise liistakud, aga sellest koostööst ei saanud asja. Jällegi oli abiks Google otsing ja leidsin Keilas asuva firma Windberg, kelle kodulehel tundus olevat just see kivi, mida mul vaja. Helistasin sinna ja soovitati toon ikka koha peal välja valida, sest kodulehel ei saa tegelikult õiget aimu toonidest. Ükspäev võtsin selle sõidu Keilasse ette ja leidsin nende näidistesaalist just nii robustse ja kirju kivi kui ma ette kujutasin (Masterbrick Dusk ja Red darnished) ja lasin omale hinnapakkumise teha. Hinnaks tuli u 39eurot ruutmeeter, lisaks siis segud seinaliimimiseks ja vuugiks ning paigalduse hind. Paigaldamise otsustasin ka lõpuks neilt tellida ja olen selle otsusega väga rahul. Kaalusime vahepeal selle kivi küll ise paigaldada, aga see tundus liialt keeruline ja kartsime, et ei saa nii ilusat tulemust kui tahame. Paigaldajad tegid seda tööd kokku kolm päeva. Selle aja sees viimistlesid nad ka meil teisel korrusel asuva korstnajala ära. Moodulkorstnale jätsime ümber õhuvahed ja tegime metallkarkassil kipskasti sellele ümber ning lasime tellised peale liimida. 

Korstna karkass tellistega
Korstna karkass tellistega Foto: Kärt-Britt Kokk

Kui keegi plaanib endal ka mõne seina sarnaste kividega viimistleda, siis ärge sama viga tehke, mis meie tegime. Me nimelt viimistlesime selle korstnajala kruntvärviga, isegi pahteldasime ära enne. See oli viga. Liim, millega need seina kantakse vajab teistsugust aluspinda. Allkorrusel oli meil lihtsalt viimistlemata kipsplaat ja seal sai kohe kive paigaldama hakata, korstnajala pidid nad enne krohvimisvõrgu ja krohviga üle tõmbama, et saaks üldse paigaldama hakata sinna midagi. 

Elutoa tellissein
Elutoa tellissein Foto: Kärt-Britt Kokk

Paigaldajad tegid väga head tööd. Vuukimine tundus paras ettevõtmine olevat, aga nende käes käis see töö kiiresti ja tulemus jäi mõnusalt hubane. 

Põrandad

Esimese korruse põranda plaanidest kirjutasin ka teise korruse põrandate postituses, mis asub SIIN. Sarnaselt teisele korrusel oli ka all plaanis paigaldada tammepõrand ja sama viimistlusega – üsna tumedaks õlitatud. Allkorrusel oli aluspinnaks betoon ja kuna sinna tuli parima tulemuse nimel paigaldada põrand liimides, siis otsustasime, et ei hakka seda ise katsetama ja usaldame selle töö spetsialistidele. Kui ülemisel korrusel kasutasime laudparketti, siis alumisel otsustasime täismasstammelaua kasuks. Selline põrand peaks kestma õige hoolduse korral "igavesti", lisaks on ta huvitav oma loodusliku mustriga ja õlitamise tulemusel tuleb see muster eriti hästi esile.

Täismasstammelaud
Täismasstammelaud Foto: Kärt-Britt Kokk

Põrandapuidu valisime meelega struktuurse natuur-rustik sordi, et oleks nii oksakohti kui muid puidule iseloomulikke naturaalseid jooni sees. Paigalduse tellisime meie põrandamaterjali müüja Woodengoldi kaudu ja seetõttu ise otsima ei pidanud. Nende alltöövõtjaks oli ettevõte Lindrex Parkett OÜ.

Meie ettekujutus oli, et nad tulevad ja hakkavad kohe esimesel päeval põrandalaudu paigaldama. Selle asemel alustasid nad betooni niiskuse mõõtmisest ja ebatasasuste otsimisest loodiga. Esimesed kaks ja pool päeva lihvisid nad betoonist muhke välja, kuigi minu meelest oli see betoon juba enne korralik ja sile – ilmselt me ei osanudki seda aluspinna tasasust õigesti hinnata. Samas oli nii tore näha kordki mõnd firmat, kes oma tööd piinliku täpsusega teeb, mitte lihtsalt ei ürita seda kiirelt kaelast ära saada. Kokku veetsid nad meil töönädalajagu päevi ja andsid soovitusi ka edaspidiseks – näiteks, et kui kuskil põrand rikutud saab, siis on võimalik selle koha pealt laud välja raiuda ja asendada. Huvi pärast uurisin ka nende kodulehte ja avastasin, et nende põhitöö on hoopis parketi ladumine. Nendega rääkides tuli välja, et see on see lemmikosa nende tööst – puidust klotsidest mustriga parketi ladumine. Ma pean ausalt tunnistama, et imetlen seda tööd – aeganõudev aga uskumatult ilus. Minu tõeline unistus oli tegelikult kalasabamustrisse laotud tammeparkett, aga see ei meeldinud meie rahakotile ja nii pidime valima laudpõranda. Siiski, me oleme ka praeguse põrandaga väga rahul. See on meie meelest imeilus ja sobib meie koju nagu valatult.

Tammelaud oli küll juba eelnevalt viimistletud, aga peale paigaldust lasime selle veelkord üle vahatada, et puit paremini kestaks ja puidupind veidi siledam oleks. 

Põrand vahetult peale vahatamist.
Põrand vahetult peale vahatamist. Foto: Kärt-Britt Kokk
Elutuba uue põrandaga
Elutuba uue põrandaga Foto: Kärt-Britt Kokk
Köök uue põrandaga
Köök uue põrandaga Foto: Kärt-Britt Kokk

Esiku põrand sai meil tegelikult juba ammu valmis, aga see on ehituspapi all oma aega oodanud. Otsisin meile esikusse kuusnurkse kujuga põrandaplaati, mis ei oleks ühtlase tooniga vaid natuke kirjum. Otsingute käigus jõudsin Viimistluspood.ee lehele ja avastasin nende valikust kuusnurkse looduskivi ja just seda tooni halli nagu mina ette kujutanud olin. Looduskivi on üks mu lemmikuid materjale üldse, aga kuna see on niivõrd populaarseks muutunud, siis otsisin midagi erilisemat kui lihtsalt robustset kivi. Pealegi, meil eelmises kodus oli esikupõrand väga karedast looduskivist ja see oli väga halb valik. Puhastasin seda alati harjaga nühkides, sest lapiga polnud selle peal midagi teha.

Tooni ja mustri poolest meeldis see kuusnurkne kivi mulle nii väga, et isegi kõrge hind ei heidutanud (76eurot ruutmeetri kohta). Kivid on kümnesentimeetrise läbimõõduga ja meie esik 7ruutmeetrit ehk siis plaatija pani meile esikusse ligi 700kivi, mis omakorda varieerusid paksuselt 4mm jagu. Plaatija on samuti Viimistluspoe soovitatud ja me oleme tema tööga väga rahul. Ta on meil plaatinud ka alumise korruse pesuruumi ja plaanime lasta temal plaatida ka meie teise korruse vannitoa. Peagi plaanin ka neid ruume lähemalt näidata. 

   Esikupõrand ja tammepõrand lähemalt vaadates.
   Esikupõrand ja tammepõrand lähemalt vaadates. Foto: Kärt-Britt Kokk
Esik
Esik Foto: Kärt-Britt Kokk

Esimene korrus sai enamvähem täpselt selline nagu ma ette kujutanud olin. Minu arvates on looduslike materjalide kooskasutamine suhteliselt kindel valik sisekujunduses. Naturaalseid materjale - õlitatud puitu, looduskivi, savikrohvi ja muud sellist kasutades jääb tulemus alati hubane. Samas seab see piirid ka mööbli valikule – plastikust või laminaadist mööbel ei sobi sellisesse ruumi. Kuna poest meie omale sobivat ja meeldivat mööblit ei leia, siis järgmisena plaanime ette võtta mööbli ehitamise. 

Loe meie majaehituse lugu alates ehitusloa taotlusest siit: «Minu kodu» blogi ja jälgi meie tegemisi Facebookis Minu Kodu lehel

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles