Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
Selles ovaalse kujuga Tokyo lasteaias ei ole ühtegi atraktsiooni ega ka mänguväljakut, vahendab dezeen.com. Mänguväljakule ja meelelahutusele pakub lasteaias alternatiivi hoopis erakordselt funktsionaalne arhitektuur.
Maja arhitektuuris on silmas peetud Montessori meetodeid, millest lähtudes antakse lastele vaba voli klassiruumis ringi uudistada ja koguda uusi teadmisi avastusprotsessi käigus.
Arhitekt Tkaharu Tezuka eesmärgiks oli luua n-ö piiramatu õppekeskkond, kus lapsed segamatult mängida ja õppida saaksid.
Mees ise peab oma kontseptsiooni nostalgiliseks tulevikuvisiooniks, kus lapsed saavad mängida loomulikus keskkonnas, ilma et erinevad nutiseadmed vahele segaks. Samal ajal on nad ümbritsetud innovaatilistest disainilahendustest, mis köidavad tähelepanu ja edendavad loomingulisust. Arhitekt usub, et selline "kastist välja" lahendus pakub rohkelt avastus- ja õppimisrõõmu.