Vanemaid kortermaju köetakse läbimõtlematult ja valesti

Kortermaja Kalamajas. Foto on illustratiivne. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi energiatõhususe lektor Anti Hamburg ütleb, et vanemate kortermajade küttelahenduste puhul tehakse tihti valesid valikuid.

Kortermajas küttelahendust kavandades tuleks esmalt mõelda tervikule, mitte korteritele üksikult. «Kõige mõistlikum oleks ühistul välja ehitada tsentraalne küttesüsteem, mis põhineb siis kaug- või gaasikatlaküttesüsteemil. See tagab ühtlase temperatuurijaotuse hoones ja nõnda on võimalik vältida ka näiteks olukorda, kus üks naaber kütab teise naabri korterit,» ütleb Hamburg. Viimane olukord tuleneb Hamburgi sõnul sellest, et seinte ja vahelagede soojuspidavus on vilets ja  sellisel juhul lähebki soe naabrile, mitte ei jää oma korterisse. Et kadusid kompenseerida, peabki kütma veel ja veel rohkem ning kulud on suuremad.

Gaasikütte eeliseks on suur kasutegur

Hamburg nendib, et kui aga majas kokkuleppele ei ole võimalik jõuda, siis peaks loomulikult kaaluma erinevaid võimalusi. «Tallinnas võib öelda, et gaasikatlal põhinev küttesüsteem on kõige efektiivsem, sest näiteks kas või alternatiivne maasoojuspump vajab rohkesti ruumi, mida Tallinnas tavaliselt majade ümber ei ole. Gaasikütte plussideks on suur kasutegur ja ka heitgaaside mõttes võib öelda, et tegu on suhteliselt puhta kütusega,» toob Hamburg eeliseid välja. Gaasikütte puhul tuleb aga läbi mõelda, kuhu heitõhk viiakse ning kindlasti peab olema ruum, kus gaasikatel paikneb, hästi ventileeritud. «Näiteks Põhja-Tallinnas juhtunud gaasiõnnetuste puhul on põhjuseks olnud just see, et ruumid ei ole hästi ventileeritud ja ei teki gaasi täielikku põlemist ning vingugaasid hakkavad sissepoole tulema,» sõnab ta.

Hamburg toonitab, et kui kellelgi juhtuvad olema vanad gaasikatlad, siis tuleks kindlasti üle vaadata, et õhuvahetus oleks nende juurde tagatud. «Niipea, kui on tunda gaasivingulõhna või on ruumid üldiselt umbsed, siis on see kindlasti halb näitaja. Sellises olukorras tuleks kindlasti kiiresti tegutseda ja ventilatsioon halvima ära hoidmiseks korda teha,» sõnab ta.

Ahiküte või õhksoojuspump ei ole esimene valik

Põhiküte peaks olema siiski kas radiaatorite või põrandakütte baasil, mis saab oma soojuse  katlast. Ahiküte võiks olla rohkem mugavusküte – meeleolu ja hubasuse loomiseks. See kütteliik on suhteliselt odav ning võimaldab oma valitud ajal elamispind soojaks kütta, kuigi ööpäeva lõikes ei loeta ahikütet temperatuuri säilimiseks just kõige mugavamaks. Palju oleneb muidugi ka hoone soojuspidavusest ja ahju eripärast. 

Õhk-vesisoojuspump saab olla küll põhiküte, kuid talvisel ajal kasutab see rohkem elektrit ning  välisõhutemperatuuri langemisega selle efektiivsus langeb. Soojuspumba soojustegur on üks kolmele, ehk ühes kilovatt-tunnist elektrienergiast toodetakse ligikaudu kolm kilovatt-tundi soojusenergiat, mis ei ole kõige tõhusam. Õhksoojuspumpa ei saa Hamburgi sõnul ka igale poole paigaldada, näiteks Tallinnas tuleb see kooskõlastada muinsuskaitseametiga ja etteruttavalt võib öelda, et enamasti selleks luba ei anta. Seda just miljööväärtuslikus piirkonnas, kus enamus puitkortermajad paiknevad, kuna soojuspumba välisosad rikuvad hoone üldmuljet. Kui see jääks aga silma eest peitu, siis on võimalik saada ka kooskõlastus. Alati tuleb läbi mõelda arhitektuurne lahendus, kuidas välisosa sobitada, näiteks ehitada ümber puitvõrestik.

Milline küte on soodsam?

„Kui mõelda aga kütuste hindade peale, siis tundub, et gaas on praegu kõige parem valik,  järgneb  kaugküte. Pikemas perspektiivis võib kaugküte siiski soodsam tulla, kuna me ei suuda gaasihinda tulevikus ennustada. Samuti on kaugkütte plussiks see, et tänapäevased katlamajad, kus toodetakse ühtlasi juba ka elektrit, muutuvad järjest efektiivsemaks ja kaugküttetrassid energiat säästvamaks. Tulevikus minnakse kaugküttekatlamajades järk-järgult üle taastuva toorme kasutamisele, mistõttu on nad sõltumatumad naftahindadest,» prognoosib Hamburg.

«Kui praegu peaks ehitama eramu näiteks Tallinna külje alla, siis gaasitrassi läheduses paiknemise puhul peaks valima just gaasikütte. Kui aga energiatõhususe poole pealt vaadata, siis võiks öelda, et maasoojuspump annaks uuele hoonele parema energiatõhususarvu. Selle paigaldamine vajab aga krundil ruumi,» märgib lektor. Kui vaadata Tallinnast väljaspoole, siis on maasoojuskütet kasutatud ka renoveeritud kortermajade puhul ning ilmselt saab sellest kütteliigist ka põhisoojusallikas. Mis räägib maasoojuspumba kasuks ongi see, et suhteliselt kiiresti tekib tasuvus võrreldes kaugküttega just maapiirkondades, kus kaugküte on tunduvalt kallim kui Tallinnas.

«Elektriküte on jätkuvalt kõige kallim, kuid omades lisaküttefunktsiooni näiteks ahikütte kõrval, siis on võimalik kasutada seda toetava mugavusküttena. Elektrikatel on aga võimalikest variantidest kalleim ning seda ei peaks esimese variandina kaaluma,» soovitab Anti Hamburg.