/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2017/10/13/7207523t1h29e5.jpg)
Külmad ja vihmased ilmad toovad kütmata kortermajas kaasa liigniiskuse ning hallituse ohu, tuletab meelde Eesti Korteriühistute Liit.
Liit hoiatab: korteri liiga madal temperatuur võib kaasa tuua sekeldusi seadusega (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kütteperioodi alustab iga maja iseseisvalt, kuid tuleb vaadata ilmastikuolusid, jälgida hoone sisetemperatuuri ning arvestada elanike vajadustega. Parim viis on korraldada ühistus vastavasisuline arutelu, leppida kokku ning kokkuleppe tulemused kõigile ühistuliikmetele kättesaadavaks teha,» soovitab EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
«Nõuded eluruumidele sätestab valitsuse määrus «Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine", mis ütleb järgmist: õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasatervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 soojakraadi. Õhu niiskus eluruumis peab püsima piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti,» vahendab Mardi määruses öeldut.
Samuti peab iga korteriomanik arvestama, et ka tühjalt seisval korteril lasub kütmiskohustus. «Korteris peab olema tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt 18 soojakraadi,» rääkis Mardi. Korteri tühjaks ja kütmata jätmine iseäramis talvekuudel on kurjast – külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud. Ka seaduses on kirjas, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik.
«Tuleval aastal jõustuvas uues korteriomandi- ja korteriühistu seaduses on sõnaselge säte: eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta,» märkis Urmas Mardi.