Pilkupüüdva kinnisvarakuulutuse põhitõed

Majaplaan. Foto: Pexels / CC0 Licence

Atraktiivne kinnisvarakuulutus peaks kajastama müüdava objekti omadusi ning andma kuulutust lugevale inimesele faktipõhise ülevaate müüdavast objektist. Kuidas aga koostada sellist kinnisvarakuulutust, mis koheselt kõnetaks ning garanteeriks edu müügiprotsessis?

Iga kinnisvaraobjekt väärib kvaliteetset pildimaterjali

Kinnisvaraportaalides kodu otsides on esimene asi, mis inimese tähelepanu köidab või eemale tõukab kuulutuse avapilt. Piltideta müügipakkumine lihtsalt ei pälvi ostjate tähelepanu. Seega tuleb pöörata võimalikult suur tähelepanu kvaliteetse pildimaterjali loomisesse. «Mina isiklikult kasutan selleks professionaalseid fotograafe, kuna eelistan, et igaüks tegeleb sellega, mida ta oskab,» ütleb Agreement OÜ maakler Margot-Helena Kasari. Treasure Capital OÜ maakler Iris Kool nõustub, et müügikuulutuse visuaalne külg on väga oluline ning iga objekt, sõltumata hinnast, väärib naise sõnul professionaalse fotograafi poolt tehtud pilte.

Pildid peaksid olema võimalikult ülevaatlikud, detailidele orienteeritud ning kvaliteetsed. Jälgi, et hoone saaks jäädvustatud nii seest kui väljast. Pildile võiks lisaks jäädvustada ka ruumilahenduse, kuid sellest annab väga hea ülevaate ka korteri või maja plaan.

Domus Kinnisvara OÜ maakler Kadri Luik soovitab lisaks piltide järjestusele mõelda – jälgi, et see oleks loogiline ning et kõik pildid ikka õiges asendis oleksid.

Struktuur ja info

Kui pildimaterjal on oma otstarbe täitnud ja inimest kord juba kõnetanud, siis järgmine oluline faktor on tingimata tõene ja adekvaatne info ning selle esitamine.

Teinekord ei ole oluline see, kas kuulutus on lühike või pikk, vaid hoopis see, kui loogiliselt on kuulutus struktureeritud. Iris Kool soovitab  erinevad objekti puudutavad faktid alarubriikidena välja tuua, et lugeja parema ülevaate saaks.

Kuulutust pole mõtet mahu poolest liiga pikaks kirjutada, sest enamus inimesi võib selle liigse sisumahu tõttu lugemata jätta. Kersti Luik soovitab kuulutusse kaasata piisavalt informatsiooni, et anda ostjale objektist võimalikult aus pilt ning aidata eristada seda teistest pakkumistest.

Üks esimesi kriteeriume, mille alusel kinnisvaraportaalides otsinguid tehakse, on teadagi hind. Lisaks peaks kinnisvarakuulutuses ära mainitud olema:

• tubade arv;
• asukoht koos kaardiga;
• mitme magamistoa ja mitme vannitoaga elamine on;
• mitmendal korrusel eluruum asub;
• millised on tubade pindalad ruutmeetrites;
• elamu energiamärgis;
• millises majas ja millises piirkonnas pakutav objekt asub.

Maja puhul on kindlasti oluline ehitusmaterjalide ja kasutuslubade mainimine, soovitab Luik. Korterite puhul tuleb lisaks välja tuua ka panipaiga, rõdu, parkimiskoha jms võimalused.

Järgmisena võiks välja tuua:

• sisustuse;
• sisustusmaterjalid;
• mis mööbel piltidelt jääb hinna sisse;
• küttesüsteemide lahendused ja ülalpidamiskulud.

Kersti Luik soovitab võrdluse mõttes ära mainida ka kommunaalkulude jaotumise nii suvel kui talvel. Kõige viimasena too välja kinnisvara ümbritsev elukeskkond – millised on naabrid ja vabaaja veetmise võimalused, kuidas toimib ühistransport, kas ja kui kaugel on lastemänguväljakud ja koolid.

Keeleruum

Iris Kooli sõnul peaks meie kultuuriruumi arvestades tõlkima kuulutuse ka teistesse keeltesse. «Meie tänasel turul peaksid kuulutused lisaks eesti keelele, olema vähemalt ka vene ja inglise keeles. Mida lihtsam on võõrkeelsel lugejal meie kinnisvaraportaalides surfamine ja soovitava objekti kohta info hankimine, seda suurema müügieelise see teiste kuulutuste ees annab,» ütleb Kool.

Ja mis kõige tähtsam – ole aus!

Kinnisvarakuulutus peaks kajastama müüdava objekti omadusi ning andma detailse ülevaate müüdavast objektist. 

Objekti suurus kuulutuses peab olema võrdeline kinnistusregistris välja toodud andmetega. «Kui ehitisregistris on korteri ruutmeetriteks 123,4 ruutmeetrit, siis peabki see kuulutuses täpselt nii kirjas olema, mitte ümmardatuna 125-ks,» ütleb Kasari.

Juhul, kui objekti pinnajaotus erineb registrites väljatoodust, tuleb hakata dokumentatsiooni korrastama, sest just see on ausa ja eduka müügitehingu aluseks, rõhutab Luik.

Kui eluruumis esineb puudusi, millest potentsiaalne ostja teadma peaks, tasub kindlasti ka need ära mainida. Valel on teadupärast lühikesed jalad, seega pole mõtet müügisoleva korteri või maja arvnäitajaid saboteerima hakata.

Enne kuulutuse ülesriputamist soovitab Kersti Luik kontrollida veel õigekirja ja sõnastust ning võimalusel lasta kuulutuse tekst ka mõnel sõbral või tuttaval üle vaadata. Teiste vigu on ju teadagi lihtsam märgata, kui enda omi.