Päevatoimetaja:
Kristina Kostap
Saada vihje

Mida teeb Portugali metsapõlengute tuhk meie koduaedadega? (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Portugali metsatulekahju, mille tuhka juba mitmeid päevi Eestis alla sajab.
Portugali metsatulekahju, mille tuhka juba mitmeid päevi Eestis alla sajab. Foto: Global Media Group/Global Media Group/Sipa USA

Pärast seda, kui eile selgus, et Portugali metsapõlengute tuhk meil vihmaga alla sajab, on Postimehe koduportaali poole pöördunud lugejad, kes muretsevad oma koduaedade ja taimede pärast - mis neist saab?

Välismaine tuhk tekitab inimestes ärevust: kuigi on teada, et kodumaist lehtpuutuhka suisa kantakse ise peenardele, sest see tuleb taimedele ainult kasuks, muretsevad hobiaednikud sellepärast, kuidas mõjub nende hoolealustele Portugalist kohale kandunud tuhk.

Uurisime, kas paanikaks on põhjust. 

Tartu Ülikooli botaanikaaia vanemaednik Tiiu Tõnson ütleb, et tema muretsemiseks põhjust ei näe. «Varem köeti palju rohkem ahiküttega ja siis langes ka kevadel lume sulamisega tuhka maha, ei usu küll, et see midagi teeb,» sõnab Tõnson. Ka tema meenutab, et lehtpuutuhka kasutatakse niisamagi taimedele rammu andmiseks. Tõsi, seda küll täpselt ei tea, mis tuhk Portugalist meile jõudis, kuid muretsemiseks põhjust ei ole.

Sama kinnitab ka Tallinna Botaanikaaia metoodik Urmas Laansoo. «See tuha kogus oli nii väike, vihma sadas eile ja sajab veel, see peseb selle tuha maha,» rahustab Laansoo. Samuti ei usu ta, et metsapõlengute tuhk kuidagi siinseid koduaedasid ja taimi kahjustada saaks - oleks tegu vulkaanilise või muu erilisema tuhaga, oleks pisut teine lugu. 

Samuti võinuks Laansoo sõnul muret tunda, kui tuhka oleks tulnud paks kiht ja kevadel või suvel, põuasel perioodil. Siis oleks olnud alust karta, et taimed ei saa piisavalt valgust, mida neil kasvamiseks nii hädasti vaja on. Aga praegu, vastu talve, pole mõtet hirmu tunda. Pealegi, sõnab ta, rääkis ka sünoptik Taimi Paljak eile mitmel pool, et rohkem jõuab siia kõrbeliiva kui tuhka ja liiva pole kindlasti põhjust peljata.

Tagasi üles