Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Puust ja punaseks: mida ütleb energiamärgis sinu kodu kohta?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Uued ja renoveeritud majad peaksid vastama energiatõhususe klassile A, B või C
Uued ja renoveeritud majad peaksid vastama energiatõhususe klassile A, B või C Foto: Shutterstock

Energiamärgis näitab hoone energiasäästlikkust. Millest aga sõltub hoonele antud energiaklass ning mis informatsiooni see tavainimese jaoks endas sisaldab?

«Energiamärgis on energiatarbimist kajastav dokument, mis näitab, kui palju hoone tarbib energiat, mis kulub selle kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele ning võimaldab võrrelda seda teiste samaväärsete hoonete energiatarbimisega,» ütles Uus Maa maakler Monika Haljaste.

Hoonete energiaklassi jälgivad nii kodude soetajad kui ka üürikliendid. Vanemate majade puhul pole energiaklass tihtipeale kuigi määrav, kuna nende puhul jälgitakse pigem hoone kommunaalkulusid või laenukoormust.

Dokumendi algusaegadel telliti EM Energiamärgis OÜ juhatuse liikme Erik Meybaumi sõnul energiamärgiseid päris palju, ent kuna tulemused Eesti hoonetele olid lõppkokkuvõttes võrdlemisi kehvad, siis on ka see praktika aja jooksul hääbunud ning huvi energiamärgiste vastu minimaalseks jäänud.

Küll aga tehakse aastas suures koguses uutele hoonetele energiamärgiseid, kuna need on kohustuslikud. Ilma energiamärgiseta ei saa hoonele nimelt ehitus- ega ka kasutusluba väljastada, täpsustas Meybaum.

Erik Meybaumi ja Marknor OÜ kutselise maakleri Karin Soome sõnul jaotuvad elamud oma energiamärgiste poolest järgmiselt:

  • A-klassi eramu on Eestis äärmiselt väikeste energiakasutuse kuludega hoone. A-klassi saavutamiseks peab hoone olema eeskujulikult soojustatud. Lisaks peaksid hoonel olema kvaliteetsed aknad, soojustagastusega ventilatsioon ning kütteallikaks võiks ideaalis olla maasoojuspump. Samuti peavad hoonel olema elektrit tootvad taastuvenergiaseadmed, nagu näiteks tuulegeneraator või elektrit tootvad päikesepaneelid. Vaid sellist elektrit võrku tagasi müüvat maja saab lugeda A-klassi eramuks.
  • B-klassi on võimalik saavutada juhul, kui hoonel on väga hea soojustus ja aknad, soojustagastusega ventilatsioon aga ka maasoojuspump. Vahel on juurde vaja ka sooja tarbevett tootvaid päikesepaneele. 
  • C-energiaklassi on võimalik saavutada normikohaste soojustuste ja akende ning näiteks õhk-vesi soojuspumba abil.
  • E ja F märgisega on tähistatud üldjuhul 60-ndatel ehitatud ning tänase päevani renoveerimata elamud. Selliseid eluruume leidub rohkelt Mustamäel, Õismäel aga ka Tallinna kesklinnas.
  • H-energiaklassiga elamud on üldjuhul enim energiat kulutavad.

Millest sõltub hoone energiamärgis?

Elamu energiaklass sõltub sellest, kui palju tarbitakse hoones energiat. Olulisteks faktoriteks on sealjuures ka hoone vanus, kasutatud ehitusmaterjalid, energiaallikad, ventilatsiooniseadmed aga ka akende kvaliteet.

Olemasolevates hoonetes oleneb energiakasutus tihtipeale ka sellest, kui palju elanikke seal elab, ütles Meybaum. Ehk mida vähem inimesi, seda parem energiaklassi tulemus.

Karin Soome leiab, et uued ja oluliselt renoveeritud majad peaksid vastama energiatõhususe klassile A, B või C. Vanemad majad on maakleri sõnul aga juba veidi madalama energiaklassiga. 

Miks on energiamärgis vajalik?

«Energiamärgise info on korteriostjale oluline eelkõige seepärast, et ta teaks, millised hakkavad edaspidi olema tema elektri- ja soojaarved,» ütles Soome.

Mõnikord koostatakse aga ka näiteks tühjadele või pooltühjadele kortermajadele energiamärgis ja saadakse väga hea klass, kuna maja on tühi. Meybaumi sõnul on selline teguviis aga väär, kuna ei anna tulevasele elamu omanikule adekvaatset hinnangut hoone energiatarbimise ja potentsiaalsete kommunaalkulude kohta.

Tagasi üles