Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Koristamata puulehed toovad tallinlastele trahvid kaela (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lehti riisuv naine.
Lehti riisuv naine. Foto: VidaPress

Hiljuti hakkasid tallinlaste postkastidesse potsatama MUPO teated, mis meenutavad kohustust aiatagune puulehtedest puhtana hoida. Korralduse eiramisel ootab rahatrahv.

Nii näiteks on Pirita inimeste Facebooki-gruppi postitatud foto MUPO hoiatusest, juures tekst, mis tõdeb üsna kibedalt, et tuleb ruttu luuad ja rehad haarata ning koristama asuda, sest linnal oma maa korrashoiuks raha ei ole. 

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti avalike suhete peaspetsialist Meeli Hunt ütleb, et puhastusala mõiste ja kinnistuomaniku kohustused on lahti kirjutatud Tallinna linna heakorraeeskirjas, kus seisab, et puhastusala on kõnnitee, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel. Kinnistuomaniku kohustuste kohta saab rohkem lugeda Riigi Teatajast peatüks 4 § 5.

Hund räägib, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti piirkonnatöö inspektorid korraldavad igapäevaselt kontrollkäike, et välja selgitada, milline on olukord piirkonnas. «Koristamata kinnistute puhul tehakse olenevalt olukorrast kas suuline märkus või saadetakse kirjalik teatis. Pärast teatise saatmist, üldjuhul järgmisel päeval, teeb inspektor kinnistule uue kontrollkäigu, et veenduda, kas kinnistuomanik on oma kohustused täitnud,» ütleb ta.

Kui omanik ei ole kohustusi täitnud ning sellest võib tuleneda oht tervisele, siis vormistatakse läbi väärteomenetluse rahatrahv. «Maksimaalne trahv füüsilisele isikule on 100 trahviühikut ehk 400 eurot, juriidilise isiku puhul 1300 eurot,» sõnab Hunt.

Kui olulist ohtu ei ole, kuid kinnistuomanik eirab siiski märkusi, tehakse talle läbi haldusmenetluse ettekirjutus, milles määratletakse konkreetne aeg, milliseks puudused peavad olema kõrvaldatud. «Ettekirjutuses määratletakse ära sunniraha, mis nõutakse sisse kohtutäituri poolt juhul, kui puudused on likvideerimata. Maksimaalne summa on siin 9600 eurot,» selgitab Hunt.

Hunt meenutab, et kinnistuomanik on kohustatud igapäevaselt oma kinnistu koristuse lõpetama hommikul kella seitsmeks. Kui isik ei saa seda mingil põhjusel ise teha, siis tuleb leida kas firma või isik, kes seda tema eest korraldab.

Kui juhtub õnnetus kinnistuomaniku süül ja kannatanu saab tervisekahjustusi, siis on tal õigus kõik sellega kaasnevad kulutused kinnistuomanikult sisse nõuda. 

Samas on aga teadlased seda meelt, et langenud puulehti ei tohiks üldse riisuda. 

Tagasi üles