/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2017/10/25/7246789t1h835e.jpg)
Igal sügisel kerkib üles teema, kuidas täpselt kevadlillede sibulad mulda tuleb panna. Ja alati tuleb paljudele üks fakt suure üllatusena.
Vajalik fakt lillesibulate istutamise kohta, mida vähesed teavad (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanast ajast on enamikule aiasõpradest meelde jäänud, et kevadlilled - tulbid, nartsissid, hüatsindid ja muud taolised tegelased - tuleb mulda panna septembris. Aga aeg on edasi läinud, kliima on muutunud ja seetõttu on ümber vaadatud ka arusaamad sellest, mis ajaks lillesibulad mulda peavad saama.
Tegelikult võib enamikku kevadlillede sibulatest mulda pista seni, kuni maapind pehme on: seega, kui on pikk ja soe sügis ning maa kaevata kannatab, võib sellega tegeleda kas või detsembris.
Ekslikult arvatakse, et piiriks on esimese lume mahasadamine, kuid keegi ei keela ka kerge lumekihi alla sibulaid istutada, kui labidas maasse läheb.
Hobiaednik Triin Nõgu ütleb, et mõned aastad tagasi pani tema maakodus tulbisibulad maha kaks nädalat enne jõule. «Lumi oli küll maas, aga maa oli pehme ja mul jäi linnakodu aiast sibulaid üle. Kui jõuluajaks maale läksime, võtsin sibulad kaasa ja istutasin ära, mõtlesin, et isegi, kui neist asja ei saa, pole sibulad raisus. Kevadel õitsesid need tulbid väga ilusasti,» ütleb ta.