Päevatoimetaja:
Kristina Kostap
Saada vihje

Foto: vaata, millise võimsa meisterdusega sai hakkama Eesti naine (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Erakogu

Eesti naised on läbi aegade käsitöös väga võimekad olnud, kuid mõned meisterdused suudavad siiani hämmastada.

Facebookis nime all Käsitöö nikerdused tegutsev käsitööline valmistas vaiba, mille diameeter on 3,4 meetrit ja kaaluks 40 kilo. Vaip läks katma tuba, millel põranda pinda 50 ruutmeetrit. «Et ma seda vaipa heegeldada saaksin, pidin sisuliselt oma elutoa seina äärde kokku lükkama,» ütleb naine ise. Tema enda elutoavaip alloleval pildil suure vaiba kõrval tundub sedasi õige tilluke. 

Võimas vaip. Pildi kasutamine ilma autori nõusolekuta keelatud.
Võimas vaip. Pildi kasutamine ilma autori nõusolekuta keelatud. Foto: Erakogu

Märkimisväärne on see, kui kiiresti säärane meistriteos valmib. «Vaipa heegeldasin kolm päeva koduste toimetuste kõrvalt, kuid sisuliselt on kolmanda päeva tegevus vaid otste õmblemine ja peitmine. Vaiba heegeldamise juures pole mulle enam midagi rasket, kuna olen vaipu juba piisavalt palju aastaid heegeldanud ning paljud asjad tulevad juba peast. Seda ei saa küll raskeks tegevuseks nimetada, kuid kõige tüütum vaiba heegeldamise juures minujaoks ongi hiljem otsega tegelemine, mis võtab teinekord rohkem aega kui vaiba valmis heegeldamine,» sõnab meister.

Kuigi võiks arvata, et sellised suurejoonelised tööd võtavad naise ohkama ja projekt võetakse vastu pisut tõrksalt, on tõde hoopis vastupidine. «Eelistan alati pigem suuremate vaipade heegeldamist, kuna nendega saab anda edasi vaiba tõelise ilu. Väikeste puhul on tihti nii, et nende tegemine on mulle juba igav ja pigem käigupealt. Suuremate puhul saan ka selle ilu ise nautida,» ütleb käsitööline.

Kas oskad samuti mõnd põnevat, eristuvat ja silmatorkavat käsitööd? Anna meile sellest teada SIIT, aadressil kodu@postimees.ee või meie Facebooki-lehel.

Märksõnad

Tagasi üles