:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2017/08/03/6954457t1h1376.jpg)
Omavoliline elumajade sodimine on aktuaalne probleem nii korteriühistutele kui ka eramaja omanikele. Kelle kanda jäävad aga tänavakunstnike poolt soditud seinte puhastus- ja taastamiskulud?
Mida teha, kui korteriühistu seinu on tabanud tänavakunstnike rünnak?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avaliku korra eeskiri näeb ette, et avalikus kohas on keelatud lõhkuda, rikkuda või muul viisil kahjustada mis tahes vara. Sinna hulka kuuluvad ka igasugune sodimine ja omavoliline tänavakunst. Kuigi võõra vara tahtlikust rikkumisest tuleb tingimata ametivõimudele teada anda, ei too selline teguviis olulist kasutegurit korteriühistutele. Korteriühistud peavad paraku rikkumise jäljed oma kulude ja jõududega seinalt ise eemaldama.
«Olen seda meelt, et siin oleks hea võimalus kohalikel omavalitsustel korteriühistuid toetada ja aidata kaasa näiteks seinte puhastamise kulude katmisel,» ütles Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Mees avaldab lootust, et ehk olukord muutub peagi ning kohalikud omavolitsused hakkavad seinasodijate rünnaku all kannatajatele puhastuskulude kompenseerimise osas õlga alla panema.
Graffiti on Mardi sõnul teisalt ka osa korteriühistu turvalisusest ja kindlasti aitab seinasodijaid korrale kutsuda turvakaamerate paigaldamine kodumaja juurde. Samas, 24 tundi ööpäevas ei saa ka järelvalvet teostada ning paljud tänavakunstnikud, olenemata nende tööde esteetilisest väärtusest, jäävad tabamata.