/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2017/11/06/7285717t1h4377.jpg)
Välismaal on inimeste kinnisvaraeelistused viimastel aastatel üsna tuntavalt muutunud. Kas sama on tõepoolest lõpuks aset leidmas ka Eestis?
Kas eestlased on kardinaalselt oma kinnisvaraeelistusi muutmas?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arco Vara turunduse projektijuht Maris Pukk ütleb, et on: suurte staatusenäitajatest eramute aeg on möödas ja inimesed eelistavad tema sõnul üha väikseimaid elupindu. «Nüüd, 25 aastat hiljem on aga inimeste arusaam vabadusest ja tegelikest vajadustest oluliselt muutunud. Kunagine suurushullus on asendunud teadlikkusega, kvantiteet on asendunud kvaliteediga. Iga ruutmeeter on hinnas ja seda mitte ainult selle pärast, et aastatega on see aina kallimaks muutunud, vaid mõeldakse ka ratsionaalsemalt,» räägib Pukk.
Tema sõnul eelistavad inimesed üha väiksemaid elamispindu. «Kui 1996 aastal väljastatud ehituslubade järgi oli keskmine eluruumi suurus 136,5 ruutmeetrit, siis 2017. aasta teise kvartali seisuga on see langenud koguni 89,6 ruutmeetri peale,» toob ta näite.
Puki hinnnangul on näha, et inimesed eelistavad üha väiksemaid, praktilisemaid ja funktsionaalsemaid kodusid.
Või on asi ikka hinnatõusus?
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing aga ütleb, et väljastatud ehituslubade põhjal sellist järeldust teha ei saa: eelistuste puhul tuleb lähtuda nõudlusest. «Viimase kümne aasta jooksul on eelistused eluaseme suuruse osas jäänud samaks. Keskmine elamu, mida selle aja jooksul on ostetud, on 150 ruutmeetrit, ja keskmine korter 50 ruutmeetrit,» sõnab ta.
Saksing tõdeb, et tänastesse uusarendsutesse on tõesti projekteeritud ka keskmisest väiksemaid kortereid ja elamuid, kuid see on tingitud eelkõige ostujõust, mitte eelistustest. «Nii planeeritaksegi 36ruutmeetriseid kahetoaliseid kortereid ja 55 ruutmeetriseid kolmetoaliseid kortereid või 80ruutmeetriseid elamuid, sest üürikorteri puhul maksab üürnik sama palju üüri kui kümme ruutmeetrit suurema korteri eest ja üürikorterist oma elamusse sooviva pere eelarve võimaldab osta väga spartaliku elamu. Samas tegemist ei ole väga selge ja tugeva trendiga,» sõnab Saksing.
Milline on sinu kogemus? Kas oled elu jooksul hakanud eelistama väiksemat elupinda ja kas see on tingitud kinnisvara üha kerkivatest hindadest või teadlikumast lähenemisest keskkonnale ja inimese tegelikule ruumivajadusele?