Hiljuti kodu ostnud naine sai kõvasti pügada nii maaklerilt kui arendajalt

Uusarendus Tallinnas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eelduste kohaselt peaks klient ju saama usaldada nii kinnisvaramaaklerit kui arendajat. Ühel Eesti naisel läks hiljuti kahjuks pisut teisiti.

Postimehe koduportaalile kirjutas üks oma hiljutises kinnisvaratehingus pettunud anonüümsust palunud naine, keda nimetame siinkohal Mariseks. Marisele jäi silma üks uusarendus ja kuigi arendaja oli Eesti turul veel uus, oli ehitaja juba vana tegija, nii ei tundunud asi kuidagimoodi kahtlane. Appi palkas Maris endale maakleri: suure ja pealtnäha usaldusväärse kinnisvarabüroo esindaja, kelle kohta naine arvas, et teda võib küll kinnisilmi usaldada. Paraku selgus õige pea, et maakler kas ei teadnud talle müüdud objektist mitte midagi või ei vaevunud klienti asjaga kurssi viima. Maris sai kodu, mis ei vastanud tema ootustele.

«See peaks olema nagu firmariiete ostmisega. Kui ostad firmapoest või suurest kaubamajast, siis loodad, et saad hea kvaliteediga originaali. Seni oli mul vähemalt selline veendumus. Aga nii need asjad meil ilmselt ei käi. Tundub, et kinnisvarafirmad üldse ei uuri, mis kvaliteediga objekte nemad müüvad,» on Maris nukker. Ta ütleb, et ei eeldagi kinnisvarabüroolt ehitusjärelvalve funktsiooni, aga mingi kontroll võiks eelneda, kui objekti kliendile maha müüma hakatakse. 

Maris kontrollis ja küsis enne tehingu tegemist ise nii palju, kui vähegi oskas, kuid sellest hoolimata sai ta kodu, millel on puudusi ja mida tuleb veel pikalt parandada ja lappida, et see elamiskõlblikuks saada. 

Maris ütleb, et ta ei taha kedagi süüdistada, küll aga tahab ta teada, kas maakleril pole mingit kohustust enne kontrollida, mida ta kliendile müüb. Ja kas hindamisel ei peaks tegema ka mingit füüsilist kontrolli, et veenduda, et kõik, mis visuaalsel vaatlusel elamises olemas on, tegelikult ka toimib ja oma funktsiooni täidab.

Levinud käitumisega tegu ei ole

Kinnisvarabüroo Arco Vara partnersuhete juht Daniel Chasan ütleb, et maakler kontrollib enne müügi alustamist objekti väga põhjalikult. «Objekti tausta kontrollitakse kinnistusregistrist, ehitusregistrist ja maaametist. Väga olulised on ka omanikupoolsed ütlused seoses objektiga. Enne põhjaliku taustauuringuta müüki ei alustata. Samas on oluline märkida, et maakleril on võimalik teada ainult nii palju infot kui avalikud registrid sisaldavad ning ülejäänud osas tuleb usaldada müüja ütlusi,» räägib ta.
Ka Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade tegevjuht Kristi Djomin kinnitab, et eelkontrollita miski müüki ei pääse. 

Chasani sõnul kohustab maaklerit eeltööks nii kutsestandard, ettevõtte sisestandard Kinnisvaramaaklerite Euroopa standard ning kui tegu on Eesti Kinnisvaramaaklerite koja liikmega, siis ka heade tavade koodeks. «Probleemiks on see, et maaklerteenuse pakkumiseks ei ole vajalik kutse omandamine nagu enamik Euroopa riikides ning see tingib maaklerite seas väga erineva teenusepakkumise kvaliteedi,» tõdeb ta.

Mis puudutab hindamist, siis selle kohta ütleb Chasan, et kindlasti peab hindaja alati kohapeal objektiga tutvuma, kuid ehitustehnilist ekspertiisi hindaja ei teosta. Hindamisel kasutab hindaja sarnaseid registreid nagu maakler objekti tausta kontrollimiseks, käesoleva aasta märtsist võib kinnisvara hinnata vaid kutsetunnistusega hindaja.

«Ehitatava hoone puhul tehakse hindamised tulevikuperspektiivi silmas pidades. Kui maja on valmis, siis  visuaalse vaatluse põhjal. Samas ei saa hindaja garanteerida, kas näiteks kütte- või elektrisüsteem toimivad igas olukorras ja alati korrektselt,» sõnab Djomin.

Kui pärast tehingu tegemist peaks siiski selguma, et uus kodu ei vasta lepingus kokkulepitud tingimustele, on ostjal Chasani sõnul õigus nõuda puuduste kõrvaldamist, müügihinna vähendamist või raskemal juhul ka tehingu tagasipööramist. «Objektiga kaasnevad tingimused märgitakse ostu-müügi lepingus. Kui objektil on puudused, siis need tuleb lepingusse lisada. Seega oluline on, et kõik kokkulepped ja tingimused saaks lepingusse lisatud. Selle eest vastutab ka maakler, kes spetsialistina peab osapooli nendest vajadustest informeerima. Notari kohustus on alati selgitada lepingu sõlmimisel kõiki lepingu esemega seotud andmeid ning müüja kinnistab lepingus, et esitatud andmed on õiged. Seega vastutab müüja. Kui maakler on enda töös eksinud või käitunud pahatahtlikult, siis tuleb pöörduda maakleri ettevõtte poole. Kui tegu on kutselise, registreeritud või Maaklerite Koja liikmega, siis saab pöörduda Eesti Kinnisvaramaaklerite Kotta,» ütleb Chasan.

Kristi Djomin räägib, et igal juhul on vastutaks arendaja. «Ja seda isegi siis, kui ehitusfirma, mis antud arendust ehitab, läheb näiteks pankrotti. Kinnisvarabüroo on arendaja jaoks müügipartner ja müüb kortereid heas usus ja eeldusel, et info, mida arendaja meile objekti kohta annab, vastab standarditele ja on seadusega kooskõlas,» selgitab ta.