Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875410t1h70fe.jpg)
/nginx/o/2017/11/24/7342255t1h76f0.jpg)
Kui kõneks tuleb juudi köök, ei tea paljud öelda muud kui «koššer», ja sellegi sisu jääb enamasti ähmaseks. Kokk ja kokandusõpetaja Salmen Šois on võtnud juudi rahvusköögi tutvustamise enese südameasjaks ja kirjutanud olulisema üles – tema raamat «Juudi köök» kaob praegu poodidest nagu ahjusoe sarvesai kohvikulettidelt.
Kui Salmen Šois oma Toompeal asuva kodu ukse avab, pühib köögist tulev toidulõhn hetkega peast viimase söögikorra mälestuse ja lööb kõhu tühjaks. Aga ei, see toit ei ole mõeldud neile, kellele ta korra nädalas kokanduskoolituste vahel oma kodurestoranis õhtusööke korraldab. On hoopis reede, mil juudid valmistuvad iganädalaseks sabatiks ehk puhkamise päevaks. Söögid tuleb ette vaaritada, sest reedese päikeseloojanguga algava ja laupäevasega lõppeva sabati ajal ei tehta töökübetki, isegi süüa mitte. Küll aga kogunetakse pere- või sõpruskonniti üksteise juurde söögilaua taha.