Üürnikele on üldjuhul garanteeritud ööpäevaringne sissepääs. Juhul, kui tegemist on eraldi ruumiga, pakutakse ka n-ö vabaladustamise võimalust, mis on Evardsoni sõnul veelgi soodsam variant. Sellise lahenduse korral pääseb klient oma varale ligi aga vaid tööpäeviti ning kokkuleppel turvamehega. Esitama peab ka isikut tõendava dokumendi.
Suvel hoiustatakse väikeladudes suuski, kelke, lumekoristusvahendeid, lumesaane jne. Talvel aga jalgrattaid, muruniidukeid, aiatööriistu, ATV-sid, skuutreid. Ladustamine toimub vastavalt kliendi vajadustele - suuruse, kaalu ja nõutava temperatuurirežiimi alusel, ütles Kudelja.
Väikeladude rentimine on ideaalne lahendus inimesele, kes soovib lihtsat lahendust kodus valitsevale ruumikitsikusele, ent soovib sealjuures oma esemeid ka turvaliselt hoiustada.
Pärni sõnul pole harvad näited, kus eramajas on auto tarbeks garaaž küll ehitatud, aga auto seisab lõppkokkuvõttes ikkagi väljas, kuna garaaž on muud kraami täis.
Väikeladu üürides ei pea muretsema erinevate lisakulutuste pärast - kõik mugavused, mis teatud laoruumiga kaasneda võivad, on niikuinii juba üürihinnas kajastatud. Küll aga tuleb mõnedes kohtades lepingut sõlmides maksta tagatisraha, ühe kuu rendisumma väärtuses. Tagatisraha tagastatakse lepingu lõppedes, eeldusel, et klient on suhtunud oma laoruumi heaperemehelikult ning kõik rendimaksed lepingu lõppemise ajaks tasunud.
«Kuid samas me pakume ka transpordi teenust ja abistame asjade paigutamisel, n-ö «tetrise» mängimine tuleb spetsialistidel rohkem välja ja tänu sellele võib klient ka kõva raha kokku hoida, sest ruum kasutatakse efektiivsemalt ära,» ütles Evardson.
Olenevalt kliendi enda soovist ja asjade iseloomust, on võimalik sõlmida ka eraldi kindlustus- ja turvalepingud.
Juhul, kui üürnik lepingutingimusi rikub, on Mägi sõnul laopidajal ladustatud kauba suhtes pandipidaja õigused. «Seda oleme pidanud kasutama väga harva, inimesed hoolivad oma asjadest,» nentis Mägi.