Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Palju segadust: kas maja soojustamise senised tõed ei pea enam paika?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga, 17.01.2013
Linna
Valga, 17.01.2013 Linna Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Värskemaid trende soojustusmaterjalide maailmas tekitab inimestes segadust – kas vastupidiselt raudkindlale tõele, et kivimaju soojustatakse ainult väljast, võib seda nüüd tõesti ka seestpoolt teha?

Hanno Överus soojustusmaterjale maaletoovast ettevõttest Ruumala ütleb, et kindlasti on kivimaja puhul esimene valik siiski väljast soojustamine. Lisaks sellele, et seespoolt soojustamine vähendab tubade suurus ja tekitab muid sekeldusi, võib ka kastepunkt ehk punkt, kus õhuniiskus muutub veeks, nihkuda soojustuse alasse ja tekitada seal palju probleeme, näiteks hallitust.

Överus ütleb, et arvestades võimalikke probleeme, tasuks kivimaja puhul kindlasti välistada villaga seespoolt soojustamine, kuid mõni variant, näiteks soojustusplaadid, tulevad teinekord, sõltuvalt välisseina konstruktsioonist ja selle soojusjuhtivusest, siiski kõne alla. Igal juhul peaks kivimaja omanik, kes mingil põhjusel peab parimaks lahenduseks seespoolt soojustamist, konsulteerima spetsialistiga, kes oskab öelda, kas ja missuguseid materjale selleks kasutada saab. Ja tavaline ehitaja siinkohal spetsialist ei ole. «Selleks võib olla mõni uurimisasutus või konsultatsioonibüroo, kus on väljaõppinud inimene,» sõnab Överus. Kui luba seespoolt soojustamiseks on saadud ja olemas juhis konkreetse toote tüübi ja paksuse kohta, tuleb vastava toote maaletoojalt (mitte tavaliselt poemüüjalt) küsida paigaldusjuhend. Överus rõhutab, et kasutama peaks ainult neid tooteid, mis juhendis kajastatud, ja järgima töövõtteid.

Överus ütleb, et kõige ohutum on seespoolt soojustada kärgtellistest ja gaasbetoonist (Aeroci eelkäija ehk nõukaaegne analoog) seinu. «Kui aga hoone omanikul on kindel soov säilitada tellistest välisseina, näiteks kvaliteetsetest punastest tellistest laotud ajalooline hoone, siis tuleb planeerida kõikide vajalike pindade soojustamine. Muudel juhtudel võiks soojustada hoone välispinda,» soovitab ta. Tema sõnul ei pea kartma, et hoone välisseina kattematerjalid piirduvad hiljem vaid krohvi, pleki, plaatide või laudisega – tänapäeval on valik väga suur. Kui projekt peavalu valmistab, võiks välisilme kujundamiseks kindlasti kaasata hea maitsega arhitekti. Kui kulud hakkavad eelarvet ületama, soovitab Överus kindlasti projekti jaoks kindlasti lisalaenu taotleda või plaanid paari aasta võrra edasi lükata, kui et teostada mitterahuldav projekt.

Alar Vinkel ehitusjärelvalve ja -konsultatsiooniga tegelevast ettevõttest Casaverde tõdeb samuti, et kivimaja seespoolt soojustamist võiks võimalusel vältida. Põhjendatuks peab ta seda ainult ajaloolise või muinsuskaitsealuse hoone puhul, kus välisseinte katmine ei ole lihtsalt lubatud. «Seestpoolt soojustamise puhul on tegu ikkagi enamasti hädavariantidega, mis võivad küll mõneks ajaks parandada konkreetse ruumi soojuslikku olukorda, kuid mis pikemas perspektiivis ei pruugi kasuks tulla hoone kui terviku säilivusele, sest sellisel meetodil ei ole võimalik kogu hoonet soojustada,» sõnab Vinkel. Vaheseinad, vahelaed ja muud taolised kohad jäävad külmasildadeks ja tulemus ei saa hea.

Võimalusi kivimaja seespoolt soojustamiseks seega on, kuid kas ja kuidas neid kasutada, tuleb eelnevalt väga täpselt selgeks teha.

Copy
Tagasi üles