Uusarendused teevad vanema kinnisvara müüjate elu raskeks

Uusarendus Tallinnas Poska tänaval. Foto: JAANUS LENSMENT/PM/SCANPIX BALTICS

Kuigi nii mõnedki peavad uusarendust iseloomutuks ja igavaks, näitab ostukäitumine siiski, et uued korterid ja eramud on enamuse eelistus, mistõttu vanemate korterite ja majade müüjail läheb elu keeruliseks.

Lõppeval aastal on eestlaste eelistatuim kinnisvaraobjekt traditsiooniliselt siiski korter: LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on neid tänavu müüdud ligi 20 000. «Jätkuvalt on müüdavaim korter kahetoaline, populaarsuselt järgnevad ühetoalised ja kolmetoalised korterid. Vähem ostetakse nelja- ja viietoaliseid korteried,» sõnab ta.

Arco Vara maakleri Gari Selgise sõnul pole korterite populaarsus sugugi imekspandav. «Nende inimeste hulk, kes saavad endale lubada korteri ostu, on oluliselt suurem, kui nende inimeste hulk, kellel on võimalik endale maja osta,» sõnab ta.

Pisut ehk üllatuslikult on korteritehingute kõrvale populaarsuselt teisele kohale tõusnud kinnisvaratehingud hoonestamata kinnistutega. «Müüdud on neid sel aastal enam kui 10 000. Liikidest enim on ostetud maatulundusmaad ja elamumaad,» räägib Saksing. Palju ostetakse sooviga kinnsivarasse investeerida, kuid üha enam kla plaaniga ise elamu ehitada.  

Vanem kinnisvara võib seisma jääda

Saksingu sõnul tänaste ostjate selge eelistus uus kinnisvara. «Vanema elamu ja renoveerimise asemel osteatakse kinnistu, kuhu ehitatakse või tellitakse tehasemaja. Ostajate eelistusi on suunamas ka pankade laenupoliitika. Vanema korteri puhul tuleb lisaks korteri omafinantseeringule lisaks leida säästudest ka remondiraha, samas, kui uue korteri ostmiseks on nõutav märkimisväärselt väiksem omafinantseering ja võimalik kaasfinantseerida ka sisustuse ost,» selgitab ta.

Selgis ütleb, et järelturu korterite puhul on tehingute arv kvartalite lõikes püsinud juba poolteist aastat samal tasemel, uute korteritega tehtud tehingute osakaal on aga pidevalt kasvanud. «Praeguses turusituatsioonis eelistatakse vanematele korteritele uusi. Uuemates kortermajades on kasutatud tänapäevasemaid tehnosüsteeme ja materjale ning seetõttu on kulud üldjuhul soodsamad kui vanematel korteritel. Samuti toetab uuemate korterite ostu palgakasv ja seeläbi suurenenud laenuvõimekus,» räägib maakler.

Mõnel juhul on siiski ka järelturu korteritel pisut lootust: üüriturult omanditurule siirduv noorem rahvas soetab tihti siiski kodusid just vanematesse paneelmajadesse, Tallinna näitel Musta- ja Lasnamäele. Sinna siirduvad ka lihtsalt madalama laenuvõimekusega või alles linna kolivad inimesed, samuti soetatakse järelturu kortereid tihti üürikinnisvaraga tegelemise eesmärgil, räägib Selgis.