/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2017/11/26/7350599t1ha80d.jpg)
Nõukaaegsed sektsioonid pole mööbliesemed, mille kaasajastamisega paljud vaeva näeks, kuid üks hakkaja naine otsustas, et tasub siiski katsetada.
Fotod: vaata, mis imet tegi hakkaja Eesti naine nõukaaegse sektsiooniga (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ave räägib, et ema vana kapi renoverimiseks sai ta mõtte juba aastaid tagasi ühest sisustusajakirjast. «Sobiva värvini jõudsin koos müüjaga, selleks osutus Sadolini puidu ja metalli värv, mis on ülihea nakkuvusega,» räägib naine. Nakkuvust oli vaja, sest sektsioonkapi lakipinna lihvimine ei tulnud kõne alla: see oleks olnud liiga mahukas ja tervist rikkuv töö.
/nginx/o/2017/11/26/7350601t1h4db4.jpg)
Värvimise tulemusega on Ave väga rahul. «Võin kinnitada, et kappi on ekspluateeritud juba üle aasta ning kulumist pole veel näha,» sõnab ta. Kogu sektsioonile kulus värvi vastavalt siis valgetele riiulitele neli liitrit ehk kolm-neli kihti; heledamat halli kapiustele kaks liitrit ja tumedamat halli vaheustele umbes liiter. Töövahenditeks olid väike värvirull,peenikesed pintslid.
Erinevate värvidega LED-valgustus kapi servades on ostetud veebikaubamajast. Päris lõpuni valmis sektsioon siiski pole, puudu on kapinupud: Ave pole lihtsalt sobivaid leidnud.
/nginx/o/2017/11/26/7350603t1hcf30.jpg)
Kes vähegi kõhkleb, kas nõukaaegne sektsioon ikka taastamist väärt on, neil soovitab Ave seda julgelt teha. «Nõukaaegsed kapid on väga vastupidavad ja tasuvad renoverimist, piiriks on ainult fantaasia ja alati saab üle värvida,» julgustab ta.