Päevatoimetaja:
Kristina Kostap
Saada vihje

Milliste riikide elanikud soetavad kõige enam Eestisse kinnisvara?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uusarendus Tallinnas.
Uusarendus Tallinnas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eestis soetavad teadagi kõige enam kinnisvara eestlased. Milline on aga välismaalaste osakaal meie kinnisvaraturul ning mis on nende peamisteks ostueesmärkideks?

Arusaadavatel põhjustel on peamisteks välismaisteks ostjateks naaberriikide elanikud. Siinkohal tuleb teha aga vahet residendil ja kodanikul. Residendiks loetakse inimest, kes elab Eestis ja maksab riigile makse, ent ei pruugi sealjuures Eesti kodanik olla, rääkis 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter.

«Teine segasem situatsioon on, kui näiteks Soome kodanikule kuuluv Eestis registreeritud ettevõte ostab siin korteri, siis ostjana läheb kirja justkui Eesti ostja, kuid tegelik vara kontrollija on soomlane,» nentis Vahter.

Seni, kuni sellist statistikat ei ole võimalik kuskilt järele kontrollida, jääb välismaisete ostjate asjus seega võrdlemisi palju tõlgendamisruumi.

Peamised välismaised ostjad on jätkuvalt lähinaaberriikide kodanikud

«Välismaalaste osakaal moodustas tänavu esimese kümne kuu jooksul kõikidest ostu-müügitehingutest Eestis ostjate poolel 1,78% ning müüjate poolel 3,47%,» rääkis Arco Vara analüütik ja hindaja Mihkel Eliste.

Ostjate poolelt ei ole Eliste sõnul viimaste aastate jooksul olulisi muutusi aset leidnud. Suurimateks Eestisse kinnisvara soetajateks on endiselt soomlased ja venelased. Neile järgnevad Rootsi, Saksamaa, Läti, Suurbritannia ja ka näiteks Ameerika Ühendriikide elanikud.

Põhjamaalaste seas lähevad kaubaks ennekõike Tallinn, Pärnu ning Eesti saared ja rannikuala

Domus Kinnisvara konsultant Siiri Maask märkis, et välismaalane ostab täna vajadusel, mitte investeeringuks nagu 20 aastat tagasi. Põhiliselt on need ostud seotud kas töökoha, õpingute või puhkamisega.  

Eliste sõnul langeb põhjariikidest pärit ostjate valik ennekõike Tallinna, Pärnu ning Eesti saarte ja Lääne-Eesti rannikualade kasuks.

Kui saartele ja Pärnusse soetatud kodud on pigem puhke-eesmärgil, siis pealinnas on üheks lisapõhjuseks ka rohked investeerimisvõimalused, mis välismaalasi ligi meelitavad. 

Venelased soetavad ennekõike kortereid, seda nii investeeringuna kui ka puhkuse eesmärgil. Tihtipeale tehakse seda ka selleks, saada eelisjärjekorras viisat Eestisse ning sellest tulenevalt Euroopa Liitu. Eliste tõdeb, et venelaste seas on viimastel aastatel, sarnaselt kümnenditagusele, kasvanud huvi nii ärikinnisvara kui ka elukondliku kinnisvara sektoris. Huvi tõusu on kõige enam täheldatud pealinnas.  

Kakskümmend aastat tagasi olid aktiivseteks ostjateks ka iirlaseks, ent tänasel päeval müüvad need Maaski sõnul statistiliselt rohkem kui ostavad.

Kinnisvara ost ja müük on tasakaalus

Eestisse aktiivselt kinnisvara soetavad välisriikide kodanikud on sama aktiivsed ka müügi poolel, ütles Eliste. Läti on meie ainuke lähinaaber, kes on 2017. aastal Eestisse pigem rohkem kinnisvara soetanud kui seda müünud.

Venemaa kodanikud müüvad peaaegu kaks korda rohkem kinnisvara kui nad seda siia soetavad. Müüakse peamiselt Ida-Virumaal ja ostetakse Tallinnas. Rootslased on Eliste sõnul selle aasta esimese kümne kuuga müünud ligikaudu kuus korda rohkem kinnisvara kui ostnud. Nende müügimahud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Müüakse ennekõike Lääne-Eesti rannikualadel paiknevat kinnisvara. Soomlaste müüginumbrid on seevastu samas suurusjärgus.

 Lääne-Euroopas paiknevate investorite huvi kasv

Välismaalased müüvad tervikuna ligi neljandiku võrra rohkem kinnisvara kui ostavad. Eestis on küll piirkondi, kus kinnisvara välismaalaste kätte koondumine on teatud määral juba toimumas, kuid laiemalt vaadatuna Eliste sellist trendi ei näe. 

Müümise põhjuseid on sarnaselt ostmisele mitmeid. Täheldada võib möödunud kinnisvarabuumi jooksul soetatud kinnisvara objektide müüginumbrite tõusu. Praegu on seega suur võimalus investeeringuks kulunud raha täies ulatuses tagasi saada.

«Huvi on kasvanud ka Lääne-Euroopas paiknevate investorite osas, kes kümme aastat tagasi soetasid ebarealistlikke «arendusprojekte» näiteks Ida-Virumaale või ruuduliseks joonistatud põllupealseid arendusi Tallinnast võrdlemisi kaugele Harjumaale,» märkis Eliste.

Kõige enam tuntakse huvi selle vastu, kas kinnisvara hinnad ja likviidsus on aja jooksul ikka piisavalt kasvanud, sooviga sellest seejärel kiirelt vabaneda.

Tagasi üles