Üürnikel ei lasu kohustust remondifondi sissemakseid teha
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
1. mai 2018, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korteriühistus remondiks kogutavaid vahendeid nimetatakse rahvakeeli remondifondiks. Kellel aga lasub kohustus remondifondi sissemakseid teha ning milliseid väljaminekuid saab korteriühistu selle arvelt teha?
Remondiks loetakse korteriyhistu.net juhatuse liikme Rain Eensaare sõnul eelkõige ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondiga saab seega tõsta elamu heakorra taset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
Korteriühistule laekuvad remonditasud kajastatakse tuluna selles perioodis, millal nende arvelt remonditöid tehakse. Tuluna kajastamise hetkeni kajastatakse laekunud tasusid ja vahendeid senikaua bilansis tulevaste perioodide tuluna.
Remondifondi kogumine ei ole seotud korteri kasutamisega üürniku poolt
Üürnik ei ole kohustatud remondifondi eest tasuma. Seda kohustust ei lasu üürnikul ka juhul, kui on üürileandjaga selles eelnevalt kokku leppinud.
Vastavalt võlaõigusseaduse paragrahv 292 lõikele 1 peab üürnik kandma üüritud asjaga seotud kõrvalkulud vaid juhul, kui selles osas on saavutatud eraldi kokkulepe. Kui sellist punkti üürilepingus kajastatud pole, on üürnik kohustatud tasuma ainult üüri. Mõtteliselt loetakse siinkohal üür ka kõrvalkulude katteks.
«Samas, seaduse paragrahv ütleb, et kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega,» ütles Eensaar.
Kuna remondifondi kogumine ei ole aga seotud korteri kasutamisega üürniku poolt, ei saa seda ka kõrvalkuluks lugeda. Kui üürilepingus on eraldi punkt üürniku kohustusest remondifondi makseid teha, on selline kokkulepe tegelikult seaduses sätestatust kõrvale kalduv ning seoses sellega ka tühine.