Üüriärile mõtlejatel tasuks olukorda arvestades olla ettevaatlik

Arvestatav osa uusarendustest lähevad üürikorteriteks. Pildil uusarendus Kristiines. Foto: KV.EE

Üürikorterite pakkumine suureneb jõudsalt. See on mõttekoht väikeinvestoritele, kas järgmine ostuotsus ellu viia. Pakkumise kasvu tõttu ei tasuks liialt loota üürihindade senises tempos kerkimisele.

Senini on üüriturul pakkumist loonud valdavalt väikeinvestorid, kes ostavad siit-sealt mõne korteri, mida hiljem üüriturul pakkuda. Nüüd on aga üüriivesteeringuteks sobilike pakkumiste skaala laienenud, ütleb kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

«2017. aastal jõudis Tallinna korterite müügipakkumistesse mitmeid uusi arendusprojekte, kus valdavalt väikekorterid on suunatud just üüriinvestoritele,» tõi Tarvo Teslon välja. «Telliskivi 49, Kauba 10, Mahtra 50a, Jakobi 28, Narva mnt 40, Luise 5c, Ehitajate tee 60, Rähni 4… Neis projektides on üle 300 investoritele suunatud korteri, mis peatselt hakkavad üürnikku otsima,» loetles Teslon.

Väikeinvestorite kõrval on pakkumist loomas niiöelda suur raha. LHV pensionifond on märgilise sündmusena ostnud Põhja-Tallinnas Sitsi tänaval kaks veel arenduses olevat hoonet, kuhu rajatakse üürikorterid.

«LHV plaanib Sitsi tänaval turule tuua 127 üürikorterit, kaugem avalikustatud plaan räägib kokku 500 üürikorteri pakkumisse toomisest lähiaastail. Täiendavalt noolivad investorid korterite müügipakkumiste väiksemaid kortereid, et neid üürileandmiseks soetada. Hinnanguliselt ostetakse uusarendustest 10-15 protsenti kortereid just üürileandmiseks,» märkis Teslon.

Üüripakkumisel on aga veelgi potentsiaali laieneda, kui kõik müügipakkumises olevad korterid ei peaks ostjaid leidma.

«Üüripakkumist võib mõjutama hakata konkurentsitihe müügikorterite arendusturg. Poleks ime, kui 2018. aastal näeme, et korteritele ostja leidmine läheb suureneva pakkumise tõttu märksa raskemaks. See omakorda toob Tallinna üüriturule hulga ostjata jäänud kortereid,» prognoosis Tarvo Teslon.

Nii on üürituru pakkumise lähiperspektiivis tugevas kasvus. Nõudlust loov Eesti rahvaarv väheneb, Tallinnas siiski veel kasvab. Siiski peab arvestama Tallinna elanike arvu kasvutempo hoo mahavõtmisega.

«Positiivne majanduskeskkond kasvatab ühest küljest kinnisvaraarenduse mahtu. Teisalt suunab see inimesi üürituru asemel eluaset ostma. Majandusloogika ütleb, et kui pakkumine suureneb, kuid nõudlus üüriturul kasvab aeglasemalt, on sel mõju hindadele ehk investori teenitavale tootlusele,» analüüsis Tarvo Teslon.

Seega tasub kõik üürikorteritesse tehtavad investeerimisotsused põhjalikult läbi kaaluda ja arvutada ning seejuures silmas pidada nii lühiajalist kui pikaajalist perspektiivi.