Kuigi arvatakse, et jõulud sellisel kujul nagu me neid tänapäeval tähistame, on väga kaasaegne komme, on paljud eestlaste tänased jõulutraditsioonid tegelikult siiski aastasadu vanad.
Vanade eestlaste kombel jõulude tähistamine pakub nii mõnegi üllatuse
Tänapäevaseid jõule nimetatakse kommertspühadeks ja usutakse, et sellised jõulukombed nagu meil täna, on viimase 30 aasta leiutis ja eelmise vabariigi aegsed eestlased oleks minestunult maha langenud, kui näeks, kuidas me seda tänapäeval teeme. Tegelikult peeti jõule tänasel kujul Eestis juba õige ammu.
Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas Berta räägib, et õlgi toodi Eesti kodudes tõesti kaunistusena tuppa kohati veel isegi 1950. aastal, kuid uskumus, nagu sellega kogu jõuludeks kaunistamine piirneski, ei pea küll kuidagi paika.
Ehete seas leidus jõulukroone ja jõululilli, punutisi ja palju isetehtud kaunistusi, kuid arvamus, et vanad eestlased kuusepuust kui jõulu sümbolist midagi ei teadnud, on jällegi eksklik. Meie kodudesse jõudsid need juba 19. sajandi teises pooles. Ehted olid lihtsad. «Taluperedes ehiti kuuski 19. sajandil küünaldega; ka poekommide, piparkookide ja õuntega. Üldiselt oli 19. sajandi jõulupuudel juba õrnu klaaskuule ja muid jõulumune. Koolis valmistati ka ise ehteid, peamiselt keesid, lumehelbeid ja inglikesi. Jõuluehete kohta loe ka nääriehete juurest,» kirjutab Berta.
Arvatakse, et jõuluvana on Eesti kodus kaasaegne hullus, mis seda põlatud tarbimist veelgi süvendab, kuid ka see arvamus on ekslik. Jõuluvana külastas Eesti kodusid juba 19. sajandi esimesel poolel. Siis said kinke veel üksnes teenijad ja lapsed, 20. sajandist juba kõik pereliikmed, sealhulgas ka lemmikloomad.
Kui aga tänapäeval on kombeks, et jõululaupäeva õhtul mängivad paljud pered erinevaid lauamänge või lõbutsevad muul moel, siis veel paarsada aastat tagasi oli jõululaupäeva õhtul mängimine keelatud.
Mida põnevad esivanemad veel jõulude ajal ette võtsid ja mille tegemata jätsid, saab lugeda Berta lehelt.