Susan tunnistab, et on muidu igati keskkonnasäästlik inimene, ent ühte asja kippus ta paratamatult liigtarbima - majapidamispaberit. Naine on oma endisest pahest üle saanud ning võlgneb oma kõige suuremad tänusõnad sõbranna Laurenile, kelle harjumusliku käitumise ta vaid nädalaga üle võttis.
Nimelt märkas Susan kooselatud nädala jooksul, et sõbrannal on küll majapidamispaberirull olemas, ent sellest hoolimata kasutab ta niisket mikrofiibrist lappi, et enda järel puhastada. Naine oli üllatunud kuivõrd kähku tal endal selle harjumuse omandamiseks aega kulus
Viis kuud hiljem jagab Susan oma sõbrannale vaid kiidusõnu - tänu tema lihtsale rutiinile jääb nüüdsest Susani rahakotti rohkem vahendeid ning ka sisemine missioonitunne on tal tugevam kui varem.