Korteriühistul on võlgnevustega tegelemiseks mitu võimalust

Seinamaaling Koerus. Foto: Järva Teataja/Scanpix

Võlgnevuste tekkepõhjuseid on palju. Võlglastest tulenevate probleemidega pöördutakse Eesti Korteriühistute Liidu poole kõige enam. Millised on aga korteriühistu võimalused ja õigused võlgnikega tegeleda?

Võlgnevuste kustutamiseks peab esmalt alustama läbirääkimisi võlgnikuga – sealhulgas välja selgitama võla tekkimise põhjused ja potentsiaalse tagasimakse graafiku. 

Kui läbirääkimised ja meeldetuletused erilist kasu ei too, on korteriühistul alustuseks võimalik sõlmida maksegraafiku kokkulepe võla ositi tagastamiseks. Samuti saab korteriühistu loovutada oma nõude inkassoettevõttele, esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtu maksekäsukeskusesse või esitada hagivaldus asukohajärgsesse maakohtusse. Äärmisel juhul võib ühistu üldkoosoleku otsuse alusel nõuda ka korteriomandi võõrandamist, mida loetakse kõige karmimaks karistuseks, mille osaliseks korteriomanik saada võib. Selline otsus peab põhjalikult läbi mõeldud ja kaalutletud olema. 

«Ühistu üldkoosolek võib kohustada omanikku, et ta enda korteri võõrandaks, kui vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega on viivitatud üle kolme kuu, ütles Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Juhis korteriühistu liikmete andmete avaldamiseks ühistusiseselt ja ühistuväliselt

Eesti Korteriühistute Liit, koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga on koostanud juhise selgitamaks, kuidas avaldada korteriühistute liikmete andmeid ühistusiseselt ja -väliselt.

Koostatud juhis puudutab eelkõige võlglaste, kes on võlgu korteriga seotud maksete eest korteriühistus või hooneühistus, andmete avaldamist.

Avalikku häbiposti, näiteks trepikoja seinale või netiavarustesse võlglaste andmeid Mardi sõnul riputada ei tohi. Juhises on selgelt väljatoodud: võlglaste nimede avaldamine teadetetahvlil kas hoone trepikojas või muus ühisruumis on andmekaitseseadusega vastuolus, sest ka võõrastel on sinna juurdepääs.

Sealjuures on keelatud avaldada ka ainult korterinumber, kuna selle järgi on omanike nimed tuvastatavad kas kinnistusraamatu või mõne muu avaliku registri kaudu. 

Isikuandmete avaldamine internetis, ilma vastava isiku nõusoleku või seadusliku aluseta, ei ole samuti lubatud. Erandiks on vaid ühistu sisevõrk, mis on avatud ainult ühistu liikmetele. Sisevõrgus kajastatud teave ühistuliikmest võlglase kohta ei ole sealjuures avalik informatsioon – andmete nõusolekuta võõrastele avaldamine on rangelt keelatud.

Igal ühistu liikmel on õigus pöörduda juhatuse poole

Tutvumaks võlglasi puudutavate raamatupidamisdokumentidega, on Mardi sõnul igal ühistuliikmel oma päringutega õigus pöörduda juhatuse poole. Samas peavad kõikidele liikmetele olema kättesaadavad üldkoosoleku, juhatuse, majanõukogu koosolekute protokollid, otsused ja koosolekukutsed, milles on tihtipeale avaldatud ka andmed võlglaste kohta. 

Kui läbirääkimised ja meeldetuletused võlgnikega soovitud kasu ei too, on korteriühistul võimalik:

• sõlmida maksegraafiku kokkulepe võla ositi tagastamiseks;
• loovutada oma nõue inkassoettevõttele;
• esitada hagivaldus asukohajärgsesse maakohtusse;
• esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtu maksekäsukeskusesse;
• nõuda üldkoosoleku otsuse alusel korteriomandi võõrandamist.