:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2017/12/27/7436663t1hda35.jpg)
Ameeriklase Jesse Newtoni majapidamist tabas möödunud nädal üks isevärki õnnetus. Pool kaks öösel koristusprotsessi alustanud tolmuimeja korraldas elamises kaose, mille puhul ei teagi, kas nutta või naerda.
Pere kentsakas vahejuhtum paneb kahtlema robottolmuimeja vajalikkuses (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jesse otsustas ise positiivseks jääda, jagades humoorikalt kirja pandud uudist ka oma sotsiaalmeediakontol.
Mees alustab kirjatükki järgmiselt: «Kesköö ja kella poole kahe vahel kasutas meie kutsikas vaipa väljakäigukohana. Me unustasime temaga enne magamaminekut õues käia, seega oli see kutsikal esimene sedalaadi õnnetus. Te ilmselt imestate, millest niivõrd täpne ajakäsitlus?»
Nimelt oli pere robottolmuimeja töögraafik ajastatud öötundide peale, mil kogu pere magas. Tolmuimeja teele jäid paraku ette ka kutsika jäetud pabulad, mida robottolmuimeja seejärel usinalt mööda majapidamist edasi kandis.
Mees avastas vahejuhtumi alles kell kolm hommikul, mil ta nelja-aastane laps vanemate juurde magama tuli. Ebameeldivast lõhnast ehmununa viisid mehed sammud otsejoones elutuppa, kust avanev vaatepilt oli Jesse'i sõnul lausa õõvastav. Robottolmuimeja hävitustöö oli olnud põhjalik.
Jesse koostas robottolmuimeja ringkäikudest ka eraldi kaardi, et inimesed mõistaksid selle laastamistöö mastaapsust ning mõtleksid põhjalikult järele, enne kui soetavad robottolmuimeja majapidamisse, kus on pereliikmeiks ka kassid ja koerad.