/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2017/12/27/7436801t1h01f0.jpg)
Tõenäoliselt asutakse üsna pea ehitama maailma esimest ujuvat linna. Kui muidu peetakse inimasustuse pidevat tihenemist ja laienemist probleemiks, siis ujuvlinnad võivad kuuldavasti loodusele tohutu teene teha.
Uuenduslik linnaplaneerimislahendus võib loodusele tohutu teene teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse Polüneesiasse kavandatav uuenduslik ujuvlinn erutab paljusid. Leidub nii vastaseid kui ka neid, kes usuvad, et ujuvlinnade kiire ja tihe ehitamine päästaks meie planeedi jätkuvast hävingust, vahendab Inhabitat.
Ujuvlinnade projekti eestvedaja Joe Quirk usub, et sellised linnad aitaks kaasa korallriffide taastumisele ja annaks mereelanikele turvalise elu- ja paljunemispaiga.
/nginx/o/2017/12/27/7436805t1h6789.jpg)
Quirki sõnul hävinevad korallrifid praegu seepärast, et mandril asuvad linnad soojendavad vett ning see mõjub riffidele halvasti. Ujuvlinnade peale saaks aga toota süsteemid, mis aitaks vett jahutada.
Konkreetset plaani, milline täpselt ujuvlinn välja nägema hakkaks, pole veel paigas, kuid Quirki sõnul on põhieesmärk, et see saastaks ja tarbiks võimalikult vähe, taaskasutaks, toodaks ise energiat ja sisuliselt peaks ise end üleval.
Projekti algatajad ei eitagi, et esimene säärane lahendus on ilmselt küllalt kallis ja kättesaadav vähestele, kuid see oleks teerajajaks. «Umbes nagu esimene iPhone,» toob Quirk võrdluse.
Vaata rohkem fotosid SIIT.