Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Mis oleks, kui koliks... Piritale?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pirita tee.
Pirita tee. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Pirita on põnev linnaosa: Tallinna kesklinna lähedal ja ometi rohkem nagu maal. Mis elu seal elatakse ja mida seal vabal ajal peale on hakata? Viskame pilgu peale.

Miks Pirita?

Pirita on üks väga huvitav osa Tallinnast: kesklinnale väga lähedal, aga siiski täiesti omaette piirkond. Kui paluda mõnel kohalikul kirjeldada, mis on Pirita juures see miski, mille pärast siia kolida võiks, ütlevad mitmed kõhklematult, et see on kogukonnatunne. Ka linnaosavanem ütleb Pirita kodulehel, et tänu oma inimestele ja ajaloole kannab Pirita linnaosa endas tugevat indentiteeti ja see on kahtlemata väärtus, mis võiks ühel kodukohal olemas olla. Ning sellist asja, et naaber naabrit ei tunne, Pirital naljalt ei kohta.

Lisaks sellele on Pirital tegelikult olemas vaat et kõik, mida üks eestlane oma kodukohalt oodata võiks: kaunis loodus, mets ja mere lähedus, vaiksed eramaju täis tipitud tänavad ja samas Eesti suurima linna süda kohe siinsamas käeulatuses. Pirita elanikud ütlevad, et siinkandis elamine tundub nagu lotovõit, sest oled justkui linnas, aga samas ei ole ka. Olemas on kõik linnale omased mugavused ja kõik looduslähedase elu plussid.

Paljud kiidavad ka seda, et Pirital on väga turvaline.

Jõulutuled Pirital.
Jõulutuled Pirital. Foto: Mihkel Maripuu/Eesti Meedia/Scanpix Baltics

Mis räägib Pirita kahjuks?

Inimesed, kes tunnevad endisaegset Piritat, kurdavad, et tänapäeval pole see koht siiski enam üldse see. Uusarendusi olevat liiga palju, autoliiklus ka kõrvalisematel tänavatel liiga tihedaks muutunud. Kuigi loodust on endiselt palju, on nii mõnedki vanematele elanikele armsaks saanud niidud ja heinamaad tänaseks maju täis ehitatud. Kui palju loodust lõpuks Piritale alles jääb, on nende hinnangul üsna ebaselge.

Pirita mereäärsemas pooles on paljude jaoks tugevaks miinuseks tugev tuul, millega suurem osa aastast rinda pista tuleb, ja kohati ka mere lõhn, mis alati kuigi meeldiv ei pruugi olla. 

Samuti on endiselt probleemiks ummikud Pirita teel, mis tähendab, et kui vaja tipptunnil autoga kesklinna või sealt tagasi liikuda, tuleb varuda tublisti kannatust. Õnneks läheb mööda mereäärt kesklinna kena kergliiklustee, mis julgustab Pirita elanikke rohkem ratastega ja jalgsi liikuma.

Kui kallis?

Kinnisvara on Pirital muidugi küllalt krõbeda hinnaga. Kahe- kuni kolmetoaline renoveeritud korter maksab 99 000 kuni 350 000 eurot.

Nelja- kuni viietoalise samas seisus maja eest tuleb juba tunduvalt rohkem välja käia: nende hinnad algavad 195 000 ja lõppevad 700 000. 

Kõige odavama kahe- kuni kolmetoalise üürikorteri saab kätte 450 euro eest kuus, kõige kallima eest tuleb välja käia 1300 eurot kuus.

Koduaed Pirita kandis.
Koduaed Pirita kandis. Foto: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Koolid?

Keskhariduse saab Pirital Pirita Majandusgümnaasiumist, põhihariduse annavad Merivälja kool või Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool.

Lasteaedadest tegutseb Pirita lasteaed ja Pirita Kose lasteaed, samuti eralasteaed Naba.

Aga töö?

Kuna Pirita on Tallinna linnaosa, siis seda muret, et kodukandist tööd ei leiaks, kindlasti ei teki. Kes tahab väga rangelt oma linnaosa piirides püsida, võib hea õnne korral ilmselt leida mõne ametikoha linnaosavalitsuses või teeninduses. Tööd võib leida ka botaanikaaiast. 

Mida vabal ajal teha?

Kohalike sõnul moodustab sport väga suure osa Pirita elanike vaba aja veetmise viisidest. Ja mis siin imestada: juba ainuüksi mere lähedus pakub selleks suurepäraseid võimalusi. 

Kuid ilmselt rohkemgi kui veespordiga tegeldakse Pirital klassikalise tervisespordiga: kergliiklusteed pakuvad suurepärast võimalust jooksmiseks, rulluisutamiseks ja rattasõiduks. Linnaosas tegutseb oma jalgpalliklubi Pirita Reliikvia. Tegevust pakuvad ka gümnaasiumi spordihoone ja spordikeskus. 

Suvel saab muidugi aega veeta Pirita rannas.

Tegevust võib leida ka Pirita Vaba Aja Keskusest, kus tegutseb arvukalt huviringe nii lastele kui täiskasvanutele. Õppida saab muuhulgas itaalia keelt ja kultuuri, seltskonnatantse ja idamaiseid tantse. Pakutakse joogatreeninguid, keraamikaõpinguid ja õpetatakse malet mängima.

Mereakadeemia uus jaht Tuulelind startimas endanimelisel avamerepurjetamise võistlusel Tuulelind Cup.
Mereakadeemia uus jaht Tuulelind startimas endanimelisel avamerepurjetamise võistlusel Tuulelind Cup. Foto: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Kuhu sööma minna?

Väga kõrgelt on hinnatud restoran Sardiinid Regati puiesteel. Nagu nimestki järeldada võib, on tegu mereannirestoraniga. 

Taimetoidusõbrad hindavad kõrgelt ka Tallinna Olümpiapurjespordikeskuses asuvat Vigri kohvikut, kus pannakse väga palju rõhku sellele, et toit oleks valmistatud võimalusel kohalikust hooajalisest toorainest.

Vigri kohvik.
Vigri kohvik. Foto: Vigri kohvik

Midagi veel?

  • Kuigi arvatakse, et Pirita kõige vanem rajatis on Pirita klooster, on selleks tegelikult hoopis Iru linnuse sadam. 
  • Kloostri purustamine 1577. aastal Vene-Liivi sõjas mõjus rängalt Pirita-kandi asustustihedusele ja uuesti hakkasid inimesed sinnakanti kolima alles 20. sajandil.
  • Pirita linnaossa kuulub ka Tallinna kõrgeim ehitis: teletorn.
Pirita klooster.
Pirita klooster. Foto: MARINA PUSHKAR/PM/EMF
Tagasi üles