Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Mis oleks, kui koliks... Sillamäele?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sillamäe promenaadi avamine.
Sillamäe promenaadi avamine. Foto: Ilja Smironov/Postimees

Pärast II maailmasõda algas Sillamäe ajaloos uus etapp. Pikka aega ei olnud linna maakaartidele märgitud, linna aadressis kasutati koodnimetust ning linna sai siseneda vaid erilubade alusel. Vaatame, milline on praegune elu-olu, kunagi endas salajast sõjatööstust peitnud Sillamäel.

Miks Sillamäe?

1957. aastal linnaõigused saanud Sillamäe paistab silma oma külalislahkuse, isepäisuse ja kirju mineviku poolest. Sillamäe linnaruum on selle elanike sõnul eriline ning kahtlemata avastamist väärt. Kiiresti areneval linnal on palju potentsiaali ja saladusi, millest pajatada.

Kaunis kuurortlinn muutus pärast II maailmasõda salastatud ja kinniseks Nõukogude Liidu sõjatööstuslinnaks. Linnaruumi iseloomustavadki eelkõige sellel ajajärgul tehtud planeerimisotsused, mille järgi linn kerkinud on. Sillamäed on algusest peale ehitatud generaalplaani järgi, mistõttu on linna arhitektuuris eristatavad kolm perioodi: 1940.–1950. aastatel rajatud stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis vanalinn, 1960.–1970. aastatel vabaplaneeringu järgi ehitatud elamud ning 1970. aastate lõpul ja 1980. aastatel ehitatud suurelamud.

Stalinistlik arhitektuur Sillamäel.
Stalinistlik arhitektuur Sillamäel. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Mis räägib Sillamäe kahjuks?

Kunagi salajast sõjatööstust peitnud linnakeses on hoolimata riigi toetusest edendada eestlaste sisserännet, tänase päevani valdavalt siiski venekeelne elanikkond. Sillamäele kolija peaks seega vähemalt mõnevõrra vene keelt oskama, et mitte igapäeva situatsioonides hätta jääda.

Pikka aega peljati linnakeses ka Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidlat, mis tänasel päeval keskkonnale õnneks enam ohtu ei kujuta. 

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla.
Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla. Foto: Toomas Huik / Postimees

Kui kallis?

Sillamäe üüriturg on võrdlemisi tagasihoidlik – kahe- kuni kolmetoalise korteri üürihind algab siin 80 eurost ning võib küündida 300 euroni. 

Kõige odavama kahe- kuni kolmetoalise renoveeritud korteri omanikuks võib saada tagasihoidliku 8900 euro eest, samal ajal kui kõige kallim samaväärne korter maksab pea 50 000 eurot.

Sillamäel on hetkel müügil üks 1995. aastal ehitatud maja, mille omanikuks võib saada 58 000 euro olemasolu korral.

Maja Sillamäel.
Maja Sillamäel. Foto: KV.EE

Koolid?

Alusharidust pakuvad linnas mitmed lasteaiad. Üldhariduskoolidest saab aga tarkust taga nõudma minna kas Sillamäe Gümnaasiumisse, Kannuka kooli, Sillamäe Vanalinna kooli või Sillamäe Eesti Põhikooli. 

Huvikoolidest tegutseb siinkandis Sillamäe Muusikakool, mis võimaldab omandada muusikalist algharidust. Ameti omandamiseks on aga võimalus astuda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusesse, kus on õppekeelteks nii eesti, vene kui inglise keel.

Sillamäe Kannuka kool.
Sillamäe Kannuka kool. Foto: Toomas Huik / Postimees

Aga töö?

Nõukogude perioodil sõltus kogu linna tegevus ja toodang ühest tööandjast, Silmeti salajase uraanitehase tööst. Tänaseks on Sillamäe ettevõtluskeskkond aga kardinaalselt muutunud ning Sillamäe on tõusmas üheks Eesti kiiremini arenevaks linnaks. 

Tähtsaimad tegevusharud on tänase päevani seotud metallide ning nende tootmise ja töötlemisega. Tööstuse ja ehitusvaldkonna kõrvalt on võimalik ennast ka turismi- ja kaubandusettevõtetes tööle rakendada. 

Põhilised kohad linna majanduselus on hõivanud Sillamäe Sadam oma terminalidega, metallurgiaettevõte AS Molycorp Silmet ning veefiltreid tootev Aquaphor. Soodsa ärikliimaga Sillamäel pakutakse tööjõu ettevalmistuseks võimalusi kutseõppeks ja kõrghariduse omandamiseks. 

Sillamäe sadam.
Sillamäe sadam. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Mida vabal ajal teha?

Üheks turistimagnetiks on kindlasti Sillamäe rannapromenaad ning kogu mereäärne ala, kus jalutada ning unistavalt merd silmitseda. Spordihuvilised saavad aga Sillamäe Kalevi staadionil jälgida kodumeeskonna mõõduvõttu vastastega. Sillamäe spordikompleksis saab muuseas ka ujumas käia ja mõnusat sauna nautida.

Lisaks on avastamist väärt linna ajalugu tutvustav Sillamäe Muuseum ning Vaivara Sinimägede muuseum, kus saab pilgu peale heita 1944. aasta lahingutele pühendatud väljapanekule.

Jalutuskäik Sillamäe linnas on samuti üks ettevõtmistest, mida kohustuslikus korras ette võtta tuleks. Ümbritsev arhitektuur ja ajalugu ei tohiks kohalike sõnul kedagi külmaks jätta.

Sillamäe linnavalitsuse hoone.
Sillamäe linnavalitsuse hoone. Foto: Egert Kamenik/Postimees

Kuhu sööma minna?

Tühja kõhtu Sillamäel karta ei maksa. Pizza-gurmaanid saavad näiteks uudistama minna, mida huvitavat Sillamäe Pizzakioski või Peetri pizza menüüst leida võib. Otse Sillamäe kesklinnast võib aga leida soodsa Krunk-nimelise restorani ja grill-baari, mis asub Krunk hotelliga samas hoones. Restoran on ühtlasi heaks kohaks ka erinevate sündmuste, korporatiiv- või lastepidude korraldamiseks.

Midagi veel?

  • Sillamäed mainiti ürikutes esimest korda 1502. aastal kõrtsikohana;
  • Kuni I maailmasõjani oli Sillamäe tuntud ja hinnatud kuurortlinn;
  • Nõukogude Liidu ajal oli eestlastel põhimõtteliselt võimatu Sillamäele elamisluba saada;
  • 1990. aastail soodustas riik eestlaste sisserännet, ent eestlaste osatähtsus oluliselt palju ei suurenenud;
  • Linna tunnuslauseks on «Sillamäe - värskete meretuulte linn».
Tagasi üles