Meres on palju kalu, kuid rahva suur lemmik on lõhe. Sel on täidlane, aga kerge ja õrn maitse, mistõttu saab lõhest teha palju erinevaid toitusid.
Neli asja, mida tasub teada lõhega kokkamisest
Olgu lõhe toores või suitsutatud, ikka on see keele peal siidine ja sulab suus. Väga lihtne on lõhet pannil praadida, sest nii saab see kergesti valmis ja kalanahk läheb isuäratavalt krõbedaks.
Fakte lõhekalast
Lõhenahas on suur hulk selle oomega-3-rasvhapetest, mille lõhe saab planktonist. Seetõttu tasub kala korralikult ära rookida, et saaks naha küpsetamiseks külge jätta ja ära süüa, õpetab Oprah. Kuivata kalafilee köögipaberiga kuivaks, et nahk läheks võimalikult krõmpsuks. Kui praed kala pannil, siis arvesta, et nahaga pool küpseb kauem (umbes kuus minutit) kui lihapool (umbes kaks minutit).
Küsi kaupmehelt järele, kas müüdav lõhe on saadud jätkusuutliku kalapüügiga, sest mõnes piirkonnas on lõhe looduslik populatsioon ohus. Eestis müüakse looduslikku lõhet väga vähe, suurem osa lõhet on imporditud kasvandustest. Läänemerest püütud lõhet ei tasu dioksiinisisalduse tõttu süüa üle kahe korra kuus, kirjutab Maablogi.
Lõhe on üks vähestest toitudest, kus on palju D-vitamiini, mida meie kliimas tuleb pika pimeda aja tõttu paratamatult toidulisandina juurde võtta. D-vitamiin mängib olulist rolli immuunsüsteemis ja aitab näiteks grippi haigestumist ennetada.
Kuigi lõhed ei ole palju väikseid luid, on selles tüütud tiibluud, mis asuvad filee keskel. Kõige lihtsam on neid kätte saada puhaste pintsettide või näpitsatega, kui suruda filee alla, et luuotsad kalast esile tungiks.