Ei või jah toidulisanditele? Kaheksa asjaolu, mida kaaluda

Toidulisandid. Foto: SCANPIX

Eluks vajalikud toitained, mineraalained ja vitamiinid on võimalik kätte saada toidust. Selleks tuleb teadlikult tegeleda oma teadmiste, oskuste ja harjumuste kujundamisega, kirjutavad Toiduga sõbraks toitumisnõustajad.

Toidulisandite eesmärk on tavatoidu täiendamine. Toidulisandid ei asenda mitte mingil juhul tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist. Küll aga tuleb sul arvesse võtta oma personaalseid eripärasid. Selleks võib olla mõni meditsiiniline põhjus, suur treeningkoormus, keskkondlikud põhjused, aga mitte viitsimatus tasakaalustatult ja mitmekesiselt toituda.

Enne kui toidulisandite kasuks otsustad, kaalu tingimata järgmist:

1. Kas tead ikka, mida võtma hakkad ja kuidas see sulle mõjub? «Enam kui 90 protsenti toidulisandite terviseväidetest on ebakorrektsed,» on väitnud Marina Heinonen Helsingi ülikoolist.

2. Toidulisandites leiduvad koostisosad ei pruugi kokku langeda toote pakendi kirjeldusega (toimeained, nende kogused jmt). Analüüsimata info õigsuses veenduda ei saagi.

3. Märkimata võivad olla ka antidopingu reeglite järgi keelatud ained, võib leiduda toksilisi lisaaineid ja muid saasteaineid. Tead ju küll lugusid sportlastest, kes endale teadmatagi on andnud positiivse dopinguproovi.

4. Toidulisandite lisandväärtus võib kahaneda ajaga. Võib juhtuda, et kui sina seda tarbima hakkad on soovitud ained juba lahtunud.

5. Kui sul on väljakutseid toitainete omastamisega, siis ei ole ühtegi garantiid, et toidulisandina võetav toitaine omastatakse sinu kehas. Pigem on see vähetõenäoline.

6. Toidulisandite kõrvalmõjud on sisuliselt uurimata valdkond. Näiteks USA turul olevatest toidulisanditest on kõrvaltoimeid uuritud vaid 0,3 protsenti.

7. Toidulisandite mõju sõltub ka sellest kuidas su organism toimib ning millised on su elustiilivalikud. Mõju sportlasele ja mittesportlasele ei ole võrreldav.

8.  Toidulisand ei ole ravim! Ravimite ja toidulisandite koostarbimine võib olla ohtlik.

Paljud inimesed kannatavad meie piirkonnas D-vitamiini puuduse all. D-vitamiini sünteesib keha kokkupuutel päikesega. Kuna seda meie kandis on mõnikord harva kohata, siis püüa seda esmalt omandada loomulikult teel, toidu kaudu. Näiteks süües erinevat sorti kala. Eriti palju sisaldab D-vitamiini värske heeringas, toorelt; tursa maksa õli, küpsetatud kujul mõõkkala ja lõhe.

Paljud inimesed tarbivad erinevatel põhjustel multivitamiine. Tihti tarbivad neid vanemad inimesed. Hopkinsi Meditsiiniuuringute keskus on aga tõestanud, et multivitamiini tarbimine ei vähenda südamehaiguste ega vähi ohtu, ei taga mälukaotuse võimaluse vähenemist ja ei kiirenda mõtlemist. Samuti ei vähenda see südamerabandusse suremise ohtu. Palju tugevamat positiivset mõju ülaltoodud ohtudele omavad tasakaalustatud toitumine, tervisliku kehakaalu hoidmine ja kindlasti küllastunud rasvhapete ning suhkru koguste kontrollimine toitumises.

Kui aga siiski valid toidulisandid, siis vali tootjat, arvesta et Veterinaar- ja toiduamet ei taga toidulisandite kvaliteeti ning suhtu toidulisandite reklaami pigem kriitiliselt.