Lugeja küsib: miks muudeti juba aastaid toiminud korteriühistute nimed ära?

Vaidlused välismaalastest naabritega võivad ootamatult keeruliseks ja tülikaks kujuneda. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

«Olime korteriühistu Sõpruse 251, nüüd on Tallinn, Mustamäe linnaosa, Sõpruse pst 249/251 korteriühistu. Maja on meil kaheosaline. Äriruumidega hoone osal on aadress Sõpruse 249, eluhoone osal Sõpruse 251.»

Vastab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi:

«Teil tuleks pöörduda vastloodud korteriühistute registrisse ja sealt küsida. Uus seadus ütleb, et korteriühistu nimi koosneb korteriomandite esemeks oleva kinnisasja aadressist ja täiendist «korteriühistu».

Paljud ühistud muretsevad uue seaduse kontekstis, kas  juba armsaks saanud nimi jääb ikka alles. Võin rahustada - kui ühistul on mitteaadressijärgne nimi, siis saab seda kasutada ka tulevikus. Korteriühistu võib kasutada ka täiendavat nime ehk n-ö käibenime, mis tuleb registrisse kanda. Õiguslikult kehtivad korteriühistul mõlemad nimed ja nii on see ka registrikaardil kirjas. Juriidilise isiku identifitseerimisel on kõige kindlam tunnus registrikood ja see ei ole ühelgi korteriühistul muutunud.

Täiendav nimi lisaks nimele tähendab põhimõtteliselt seda, et korteriühistul võib olla korraga kaks kehtivat nime, st seadusjärgne nimi on korteriühistul alati, täiendav nimi võib olla lisaks.»