/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2018/02/09/7558737t1h38c7.jpg)
Viimastel aastatel on tehtud mitmeid üleskutseid pööramaks linnastumisprotsessi vastupidiseks. Uurisime järele, kas sellel on ka nähtavat tulemust olnud.
Kasvavate sissetulekutega eestlased soetavad üha rohkem maakodusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldist linnast välja maale kolimist ehk vastulinnastumist Eestis aset ei leia, jätkuvalt leiab pigem aset linnastumine ehk kolitakse maalt linna, ütleb Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste.
«Kasvanud on maakodude soetamine. Inimesed, kes on maalt linna kolinud, kuid peavad kunagist kodukanti südamelähedaseks, on oma heaolu ja sissetulekute kasvu juures soetamas suvilaid või maakodusid ehk teist kodu,» sõnab ta.
Eliste sõnul on suvilate müük tugevalt kasvanud suuremate linnade lähiümbruses, näiteks Harku vallas, mida osaliselt mõjutab ka asjaolu, et üldiselt üksikelamute hinnad on tugevalt tõusnud ning suvilad on odavamad ja kättesaadavamad. Seetõttu soetatakse suvilaid üha enam ka üksikelamuteks ümber ehitamiseks.
Analüütik tõdeb, et on siiski on arvestatav hulk inimesi, kes elavad Tallinnast 50 kilomeetri kaugusel, kuid käivad pealinna tööle. Päris maale nii, et linnaga üldse sidet ei oleks, massiliselt siiski liikuma ei ole hakatud.