/nginx/o/2017/09/20/7121863t1hb143.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/10/7564879t1h0fa7.jpg)
Teadupärast on sealiha eestlase söögilaual olnud tähtsal kohal juba aegade algusest. Seapraad või karbonaad ilutseb tihti meie jõulu- või sünnipäevalaual. Võtamegi ette ühe vana sealiharetsepti ja vaatame, mis sellest välja tuleb!
Eesti Vabariik 100 kööginurk: täidetud seafilee – taaselustatud retsept aastast 1935
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle retsepti leidsin vanast naisteajakirjast Maret, kuid juba esimesel lugemisel pidin tõdema, et vanasti käisid asjad ikka teistmoodi. Nimelt erinevalt tänapäevast, kus retseptid on väga üksikasjalikud ja täpsed, ei olnud kõnealune retsept seda mitte.
Segadus tekkis juba nimetusega, sest retseptist ei suutnud ma kuidagi välja lugeda, et tegu on millegi täitmisega, vaid pigem vormiroaga. Sellegipoolest asusin asja kallale ja välja tuli küll veidi kummalise välimuse, kuid täitsa hea maitsega roog.
Täidetud seafilee valmistamiseks läheb vaja:
- 1 taldrikutäis värske rohelise või kuivatatud rohelise herne püreed
- 1 taldrikutäis toorest hapukapsast
- 1 seafilee
- praerasva
- 1 sibul
- 1 kimp rohelist maitseainet
- pool liitrit paksu võikastet
- riivsaia
- riivjuustu
- ingverit
/nginx/o/2018/02/10/7564863t1h1031.jpg)
Toidu valmistamise instruktsioonides öeldakse üsna üldsõnaliselt, et kõigepealt tuleb filee praadida koos sibula ja rohelise maitseainega, mis ma eeldasin, et võis olla till? Kuid kuna täpsemat selgitust ei olnud, siis jäigi see koht natuke müsteeriumiks.
Pärast liha praadimist tuleb filee lõigata vertikaalseteks lõikudeks ja laduda need võiga määritud ahjuvormile. Seejärel tuleb hapukapsas segada hernepüreega, kuid arusaamatuks jäi, kas tegu oli lihatoidu lisandiga või millegi muuga? Eeldan, et siiski hapukapsast kuumutama ei pea ja see on pigem mõeldud lisandina.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/10/7564865t1h25b5.jpg)
Järgmiseks valmistasin rammusa võikastme (või, jahu, vesi), kuhu lisasin praetud sibula, riivitud ingveri ja natuke tilli. Kastmega ülekallatud liha tuli asetada 10–15 minutiks ahju – keskmisele kuumusele. Mida keskmise kuumuse all tol ajal silmas peeti, on keeruline öelda, kuid keerasin ahju umbes 180 kraadini. Retseptis on kirjas, et kastmele tuleb veel raputada riivjuustu ja riivsaia.
/nginx/o/2018/02/10/7564867t1h3708.jpg)
Kuna täpsed kogused retseptis puuduvad, siis kardan, et pingutasin kastme kogusega üle ja kogu roog tundus pärast 15 minutit ahjus olemist üsna vedel. Sellegipoolest ei saa maitse üle kurta. Liha on paksu kastme ja juustu sees mõnusalt pehme ning juust ja saiapuru annavad krõbedat tekstuuri.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/10/7564873t1hb2a3.jpg)
Kui mingil moel rooga moderniseerida, siis lisaksin veidi enam maitseaineid, näiteks rosmariini või tüümiani. Hapukapsas ja hernepüree töötavad samuti omavahel üsna hästi. Seega kokkuvõtvalt jäin toiduga rahule, kuid ebamäärased instruktsioonid ja tunnetuslikud kogused tegid kokkamise natuke keeruliseks, kuid jällegi loomingulisemaks!
:format(webp)/nginx/o/2018/02/10/7564875t1hd49f.jpg)