Veevarguste arv on tänu kauglugemisseadmetele Eestis kaduvväike

Veearvestid taatlemisel. Foto: MARGUS ANSU/EMF

Eesti vee-äris on seadusandluse silmis eristatavad kaks tarbijagruppi: vee-ettevõtete lepingulised veetarbijad ja lõppkliendid, kes tarbivad vett vahendaja kaudu. Kuidas on aga viimastel aastatel lood veevargustega?

Veevarguste osas ei ole Tallinna Vesi AS kommunikatsioonijuht Eliis Venniku sõnul viimastel aastatel suurt muutust olnud, inimesed on muutunud teadlikumaks ja kohusetundlikumaks ning veevarguste aktuaalsus ja osakaal pigem vähenenud.

TEPSO AS juhatuse liige Märt Kõrgema märgib põhjustena vee hinna üha madalamat osakaalu kommunaalkulude arvestuses, kasvavat palka ning ülikokkuhoidlike elanike arvu vähenemist.

«Uutel põlvkondadel puudub või on vähenenud nõukaajast pärit haiglane huvi ja tung kogu aeg midagi pihta panna,» ütles Kõrgema

Lisaks on ka arvestid muutunud oluliselt nutikamaks, suurendades vahelejäämise tõenäosust. Kaugloetavad arvestid fikseerivad arvestiga manipuleerimised, on tundlikumad ja määravad kindlaks ka kõige väiksemad veehulgad. Mõnevõrra sagedamini leiab Venniku sõnul aset omavoliline ühiskanalisatsiooniga ühendamine või ehitajate poolt ehitusplatsidelt omavoliline pinnasevee pumpamine kanalisatsiooni ja sadeveekanalisatsiooni. 

Üldlevinud veevarguste moodused on Kõrgema sõnul järgmised: 

• omavolilise ühisveevärgiga ühenduse loomisega;
• veearvesti näidu sanktsioneerimata mõjutamise teel;
• tarbimine (tilgutamine kogumise eesmärgil) tasemel, mis ei käivita veearvestit - vee voolamine on liiga aeglane, jäädes alla arvesti tundlikkuse piiri;
• tahtlik valenäitude teatamine.

Varguse korral maksavad kõik 

Kui keegi korteriühistus vett varastab, maksavad selle kinni kõik teised korteriühistu liikmed. Kõrgema leiab samas, et tänu üha enam levivatele kauglugemisseadmetele on varguskatseid tänasel päeval üha lihtsam avastada ja ennetada. 

Varguse korral on teenusepakkujal õigus nõuda kliendilt vähemmakstud summa hüvitamist, klient võib eelneval etteteavitamisel jääda teenusest sootuks ilma. Korteriühistu puhul vastutavad liikmed võla eest solidaarselt - trahvide suuruseid reguleerib Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) liitumise ja kasutamise eeskiri ja need võivad küündida tuhandetesse eurodesse, sõltuvalt toru läbimõõdust ja kuue kuu ööpäevase tarbimise mahust. 

Veevarguste tuvastamiseks on mitu viisi – mõnel juhul saab ebaausale tegevusele jälile puht juhuslikult, mõnikord jälgitakse tarbimise sageduse muutust konkreetses korteris ja analüüsitakse kaugloetavate arvestite mälulogi. «Mõnel puhul märkavad kahtlustäratavaid ühendusi meie töötajad,» ütles Vennik. Kahtluse korral viiakse läbi täiendavat kontrolli ja tehakse kinnistu omanikule vajaduse korral hoiatus.

Korteriarvestiga petmise meetodid on Kõrgema sõnul läbi aegade on olnud järgmised:

• magnetiga arvesti seiskamine;
• pitskruviga arvesti näidiku plastkattele surumine kuni testratta ehk arvesti peatumiseni;
• traatide ja niitide paigaldamine läbi arvesti mõõtekanali, eesmärgiga tiivik peatada;
• üliväikeste avade puurimine arvesti näidiku kellamehhanismi plastist kattesse, et hammasrattaid eemaldatava nõelaga läbi selle ava peatada;
• ajutine arvesti paigaldamine tagurpidi asendis;
• tolmuimejaga kuivalt tagasipuhumine;
• teadlik vale näidu teatamine (eriti levinud on nn eksimine näidu komakoha esitamisel);
• arvesti avamine (mõned arvestid saab osadeks lahti võtta) ja tiiviku labade arvu vähendamine. Uuesti kokku pannes on tulemuseks tugevasti vähenenud näit;
• lihtsalt arvesti tahtlik lõhkumine ja sellest mitte teatamine;
• arvesti seiskumisest mitte teatamine.