MUPO manitseb kinnistuomanikke: libedustõrjet tuleb teostada vastavalt vajadusele, mitte ainult hommikutundidel

Talvel tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse. Foto: Pexels / CC0 Licence

Vastavalt Tallinna linna heakorraeeskirjale on kinnistu omanikul kohustus teostada heakorratöid kinnistuga või ehitisega külgneval puhastusalal. Ka katusel oleva lume ja jääpurikate ohutu eemaldamise eest peab hoolt kandma hoone omanik. 

Tallinnas peavad kinnistud või ehitisega külgnevad kõnnitee olema jääst ja lumest priid kella seitsmeks hommikul. Lumi on soovituslik kohe esimesel võimalusel ära koristada, et vältida selle n-ö kinnitrampimist kõnniteedel. 

«Nagu näha, on meie talvised õhutemperatuurid kõikuvad – lumi päeval sulab ja kui koristust ei tehta, siis on järgmiseks hommikuks kõnnitee üks suur liuväli,» ütles Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti avalike suhete peaspetsialist Meeli Hunt. Jää puhul ei ole naise sõnul kasu ka libedusetõrjes kasutatavatest graniitsõelmetest – need libisevad laiali, ent libeduse oht jääb.

Tuhk ja kloriidid keelatud

Pealinna heakorranõuded keelavad kõnniteede puhastamisel kasutada tuhka või kloriide. Küll aga võib kasutada puistematerjali, mille terade läbimõõt võiks olla 2-6 millimeetrit.

Sõiduteid hooldades ei tohi lund ja jääd paigutada sõiduteele ühissõiduki peatusesse kogu peatuskoha pikkuses ega ka kõnniteele. Kõnniteedele võib lund kuhjata vaid juhul, kui on garanteeritud 1,1-meetrine käiguruum ratturitele ja jalakäijatele. Lund ei tohi ladestada ka trammiteedele, kohustusega hoida lumekuhi vähemalt ühe meetri kaugusel trammirööbastest.

Piirkonnatöö inspektorid korraldavad igapäevaselt kontrollkäike

Koristamata kinnistute puhul tehakse selle esindajale, olenevalt olukorrast, kas suuline märkus või saadetakse kirjalik teatis. «Pärast teatise saatmist ehk üldjuhul järgmisel päeval teeb inspektor kinnistule uue kontrollkäigu, et veenduda, kas kinnistuomanik on oma kohustused täitnud. Kui omanik ei ole kohustusi täitnud ning sellest võib tuleneda oht tervisele, vormistatakse läbi väärteomenetluse ka trahv,» märkis Hunt.

Maksimaalne trahv füüsilisele isikule on siinkohal 100 trahviühikut ehk 400 eurot, juriidilise isiku puhul aga 1300 eurot. Kui olulist ohtu ei esine, ent kinnistuomanik jätkab sellegipoolest märkuste eiramist, tehakse talle läbi haldusmenetluse ettekirjutus, milles määratletakse konkreetne tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kirjalikus korralduses määratletakse ka sunniraha, mille nõuab sisse kohtutäitur, juhul kui puudused on likvideerimata jäetud. Sellisel juhul võib trahvisumma lausa 9600 euroni küündida.

Hundi sõnul on igal inspektoril on õigus otsustada, kui suure trahvi ta määrab. Maksimaalset karistust kohaldatakse naise sõnul pigem harva. Mupo eesmärgiks ei ole karistusi jagada, vaid tagada heakord ja inimeste ohutus ehk siis likvideerida jääpurikatest tulenevat ohtu ning vältida libedust kõnniteedel. «Kui juhtubki õnnetus kinnistuomaniku süül ja kannatanu saab tervisekahjustusi, on tal õigus kõik sellega kaasnevad kulutused kinnistuomanikult sisse nõuda,» selgitas Hunt.

Tegemata jäetud puhastustööde või ohtlike jääpurikate korral võib teavitada oma piirkonna inspektorit. Kõige operatiivsem on aga teavitada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti korrapidajat telefonil 14410, kes edastab info välijuhile ja patrullekipaažile.