/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/02/18/7596997t1h2865.jpg)
Mõisad on kahtlemata Eesti arhitektuuri uhkuseks, ka siis, kui nende seisukord pole kiita. Kuid korda tehtud mõis on täielik vaatamisväärsus: siin on viis neist.
Fotod: viis Eesti kõige võimsamat müügil olevat mõisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/02/18/7596809t1h48a5.jpg)
Järlepa järve kaldal asuva mõisa peamaja valmis juba 1805. aastal. Mõisakompleksi kuulub peamaja, kuus kõrvalhoonet ja 68 hektarit maad, millest 20 on aiaga piiratud. Peamajas on pinda 608 ruutmeetrit.
/nginx/o/2018/02/18/7596991t1hc226.jpg)
Juugendstiilis ehitatud mõisahoone on ehitatud ümber ühepereelamuks. Peamaja suuruseks on pisut enam kui 500 ruutmeetrit. Sellele lisaks on kinnistul 168-ruutmeetrine abihoone ja tenniseväljak.
/nginx/o/2018/02/18/7596993t1h5188.jpg)
Pirgu mõisa 465-ruutmeetrine peamaja valmis 1820. aastal. Möödunud sajandi 80ndatel mõis ja park taastati. Peamaja juurde kuulub kolm kõrvalhoonet, sealhulgas aednikumaja. Mõisa ümbritseb kolmest küljest Atla jõgi.
/nginx/o/2018/02/18/7596995t1hdda1.jpg)
Konuvere jõe kaldal asuva mõisa peahoone on ehitatud 19. sajandi esimeses pooles. Pinda on peamajas ligi 700 ruutmeetrit. Kompleksi kuuluvad veel tall ja jääkelder.
/nginx/o/2018/02/18/7596999t1h645e.jpg)
Rava rüütlimõisa ühekorruseline hoone on ehitatud 19. sajandi teises pooles. Ruumi on siin 650 ruutmeetrit, hoones on ühtekokku 15 tuba ja katusealuse väljaehitamisel tekib neid juurde. Mõisa juurde kuulub lisaks muudele kõrvalhoonetele ka tuulik.