• katusel liikudes tuleb kasutada turvavarustust ning end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada;
• juhul kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, on soovitatav tellida katuse lumekoristustöö asjatundjatelt;
• katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega - jää, tugev lumesadu ja tuul võivad libastumise ja kukkumise riski oluliselt suurendada;
• lund ei tohi visata hoone kõrgemalt osalt madalamale osale, kuna nii võib tekkida liigne koormus hoone madalamale osale ning põhjustada selle varingut;
• võimaluse korral paigaldada katuse servadesse ajutised, piisava kandevõimega piirded;
• kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb see tööde teostamise ajaks ohutuslintidega piirata;
• tööde tegemisel ei tohi visata töövahendeid katuselt alla;
• ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid;
• lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks tuleb katusele paigaldada lumetõke;
• lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katust või sadeveesüsteeme, samuti vältida teravaid esemeid, mis võivad jääd lõhkudest katusekatet vigastada;
• lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.
«Ehitise ohutuse eest vastutab omanik. Hoonete puhul, kus on moodustatud korteriomandid, vastutavad korteriomanikud ühiselt,» ütles Võlma. Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Kohustuste eiramisel võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.
Ehitiste ohutuse tagamist kontrollivad kohalikud omavalitsused ja Tehnilise Järelevalve Amet