Millal saab mahetoit taas tavatoiduks?

Foto: Caro / Scanpix

Erakond Eestimaa Rohelised kogukonna eestkõneleja Mikk Sarv lahkab  Virumaa Teatajas

mahetoidu temaatikat ning avaldab arvamust, et mahetoidust võiks saada taas tavatoit.

Millal saab mahetoit taas tavatoiduks?

Selle küsimuse arutamiseks tuli Tartus möödunud laupäeval Avatud Ruumi arutelule erakonna Eestimaa Rohelised kutsel kokku enam kui kuuskümmend huvilist - teadlasi, tootjaid, töötlejaid, tarbijaid.

Järgnevad mõtted on tärganud ühiste arutelude käigus.

Kes meist ei oleks lasknud end kaasa kiskuda lummavatest reklaamidest, mis kutsuvad sööma ülisoodsa hinnaga krõpse, maiustusi, kustutama janu värviliste jookidega? Siiski on soodsa hinna ja peibutava reklaami taga sageli päris kopsakas arve.

Seda ei tule maksta kohe, vaid vahel isegi aastaid hiljem, kui niisugusest toidust kehasse ladestunud säilitus-, värv- ja muud ained endast tervisehädadena märku hakkavad andma.

Siis tuleb ette võtta käik toitumisterapeudi juurde, kes juhatab kätte tee poodidesse, kus müüakse ehedat, mahedat keemiavaba toitu.

Kuigi selle hind tundub esmapilgul kõrgem, ei kulu keemiliselt puhast toitu nii palju kui odavat rämpstoitu. Kõht saab kiiresti täis ja tervisehädad taanduvad ning kuu lõpul kulusid kokku lüües võib vabalt selguda, et raha on toidule isegi vähem kulunud.

Unustatud vana

Mahetoit oli valdav veel mõni põlvkond tagasi, kui talu- ja kodupõlde väetati sõnniku ning kompostiga, moose säilitati keldris, liha suitsutati-soolati, kapsaid-kurke hapendati jne.

Paraku nõuab selline tootmine palju inimtööjõudu. Odavam ja kiirem on põlde puhastada mürkidega, väetada kemikaalidega, lisada toidule parema säilimise huvides säilitusaineid ja pilkuköitvama välimuse saamiseks värvaineid.

Nii püsib pilkupüüdev kaup riknemata kaua müügikõlblikuna. Kuigi maitseomadused ja toitvus kannatavad, on müügitulemused paremad ja sel viisil tootja jääb konkurentsivõitluses võitjaks.

Siiski ei kesta sel kombel saavutatud võit pikalt. Kogu maailmas on jõudsalt laienemas nõudlus mahetoidu järele.

2005. ja 2006. aastal kasvas mahetoidu turg Inglismaal üle 20 protsenti, Saksamaal 18 protsenti, Austrias 10 protsenti. Nii ongi taas ausse tõusmas loomulik ja looduslähedane toidutootmine.

Töötlemise pudelikael

Parema müümise huvides nimetaksid paljud oma toodangut mürgi- ja säilitusainetevabaks ehk mahedaks. Sellepärast ongi seatud mahetoodetele range kontroll. Mahemärki tohib kaubaletil kanda vaid nii mahedalt toodetud kui ka töödeldud toode.

Eesti maaülikooli mahekeskuse teadlase ja erakonna Eestimaa Rohelised mahetoidu töörühma esimehe Sirli Pehme andmeil oli 2007. a lõpu seisuga Eestis mahemaad kokku üle 81 000 hektari, millest enamiku moodustavad looduslikud rohumaad ning ühe- ja mitmeaastased heintaimed.

Maheloomadest on enim lambaid (umbes 28 000) ja veiseid (umbes 16 000).

Tootjaid ehk mahetalusid on 1244 ning mahetunnustusega töötlejaid 29.

Rohumaade ülekaal on iseloomulik ka mitmele teisele riigile. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse 2006. a korraldatud uuringu tulemusel oleks Eestis võinud töödelda ligi 150 tonni maheveiseliha ja 13 miljonit liitrit mahepiima, millest tegelikult läks mahetöötlemisele vaid murdosa.

Nii on meil mahetooteid oluliselt enam kui mahetoitu. Hea uudis selle juures on, et Eesti on maailmas 5. kohal mahemaa osakaalu poolest kogu põllumajandusmaast - see on 9 protsenti, sama suhtarv mis Itaalialgi. Pea kümnendik meie põllumaast on puhas mürkidest ja kunstväetistest.

Selle hea maa hea vili võiks jõuda meie toidulauale ja tervist parandama, kui võetaks vastu poliitiline otsus mahetöötlemise ja turunduse tõhusamaks riiklikuks toetamiseks. See kulu tuleb riigile tagasi rahva paranenud tervise, väheneva arstiabikulu ja suurema tööviljakuse kaudu.

Mahetoit lasteasutustesse

Õpetaja Merily Tosina teatel kasutab Tartu laste päevahoiu MTÜ Meie Mängurühm laste toitlustamiseks järjekindlalt vaid mahetoitu.

Lisaks laste paremale isule ja tervisele on kokkuvõttes suudetud kokku hoida ka toidule kuluvat raha. Hoole ja armastusega läbi mõeldud menüü võimaldab kasutada toiduaineid täielikumalt ja säästlikumalt, see korvab mõnevõrra kõrgema hinna.

Selline eeskuju väärib kindlasti järgimist. Samas saab omavalitsus omalt poolt toetada ja julgustada lasteasutusi enam kasutama mahetooteid ja mahetoitu.

Tervis ise kasvatatud toidust

Meie stressi mattuval sajandil on üheks rahu ja tervist taastavaks raviviisiks tervendavad aiad, kus nädalatepikkuse taimedega vahetu suhtlemise abil leiab patsient taas tee, kuidas endaga toime tulla.

Samas pole mõtet oodata, kuni vint viimseni üle on läinud, vaid alustada taimedega sammhaaval lävimist juba kohe. Üks hea viis on kas või osa enda tarbitavast toidust ise kasvatada, alates maitserohelisepotist aknalaual kuni oma peenramaani.

Koolitulistamiste ennetamisena võiks hästi töötada kooliaedade taastamine ja piirangute tühistamine, mis ei luba koolis omakasvatatud toitu tarvitada.

Kindlasti on ühiselt võimalik leida lahendus, et toidu ohutus on tagatud, kuid lastelt pole võetud võimalust ise osaleda toidu kasvamise ja toidu tegemise põnevas ringis.

Tegelikult on võimalik kõiki õppeaineid õppida ka väljaspool klassiruumi seinu, kooliõues ja -aias, sidudes erinevaid tegevusi erinevate õppeainetega.

Erakond Eestimaa Rohelised kutsub üles kõiki poliitikuid nii riigi kui omavalitsuste tasandil kiiresti lahendama kitsaskohad mahetoidu töötlemisel ja turustamisel.

Eriti praegu, majanduslanguse ajal on oluline õigete otsuste toel hoida endi ja meie maa tervist ning elujõudu. Teeme nii, et mahetoit on taas tavatoit, nii nagu see on olnud läbi aegade.