Linnade areng kipub olema kaootiline ning ebaühtlane. Kes ehitab maja siia, kes sinna, tänav tuleb kõver ning eriilmeline. Isegi kui linna asutamisel on plaanis säilitada konkreetne ja selge struktuur kipub see inimelude käigus muutuma, ümarduma, konformeeruma elanikele, kes paratamatult ei ole selgelt struktureeritud.
Täiuslik linn: haruldane «mõistuspärane» linnaplaneerimine Põhja-Aafrikas (1)
Kuulsaim näide range nelinurkse põhiplaaniga linnast on ilmselt Manhattani saar New Yorkis, mille täisnurksete tänavate ja avenüüde süsteemi läbib vaid üks diagonaalne tänav, Broadway. Kuid New York pole ainuke omalaadne. Põhja-Aafrikas, tänapäeva Alžeerias, kaevati 19. sajandil välja Timgadi linn mis rajati esimesel sajandil Rooma keisri Traianuse käsul.
Joonistelt näeme väga range nelinurkse struktuuriga asulat, mille müüride vahel asuvad täpselt sama suurusega majad. Timgadi eesmärgiks oli peale linna olla keisririigi kaitserajatis Põhja-Aafrika berberite vastu. Peamiselt elasid seal veteranid, kes pärast keisri leegionites teenimist Põhja-Aafrikas maid said.
Egas Timgadgi jäänud puutumata inimese kaootilisest loomusest. Linna rajamisele järgnenud sajanditel toimunud juurdeehituste käigus rajati asula servadesse ehitisi, mis ei allunud enam linna algsele rangele korrale. Kuid kõrbeliivadesse talletunud Timgadi varemed on siiski üks kõige puhtamalt kujul säilinud katseid luua nõndanimetatud mõistuspärast geomeetriliselt ranget linna. Olgu hinnangud sellise ratsionaalse kujunduse mõttekuse kohta inimeseti erinevad.
Kõrbeliivadesse maetuna on Timgadi varemed suurepäraselt säilinud ning selles seisnebki selle linna erilisus. Timgad pakub arhitektuuriloolastele suurepärast võimalust uurida maailmas vähe praktiseeritud range struktuuriga linnaplaneerimise eripärasid ning mõjusid ajaloolisele inimesele.
Seosed Timgadi planeerimise aluseks olnud arhitektuuriliste ideede ning palju hilisemate klassitsistlike kujundusmõtete vahel on muidugi otsene. Teine Arhitekt Rossi uulits Peterburis on tuntud kui «täiuslik tänav».
Selle laius on täpselt võrdne tänavaäärsete majade kõrgusega. Tänava pikkus on omakorda täpipealt kümme korda suurem laiusest. Klassikalise kultuuri mõjud on tuntavad ka palju hilisemas arhitektuuris ning selle mõistmisele pühendatud aeg pole kindlasti maha visatud. Arhitektide-planeerijate loodud keskkondadel on ikkagi ütlemata suur mõju meie igapäevasele elule.