/nginx/o/2018/03/07/7665353t1hd23e.jpg)
Teise maailmasõja käigus põhjustatud ulatuslikud purustused mõjusid Euroopa linnadele hävitavalt nii psühholoogilises, sotsiaalses kui arhitektuurilises plaanis. Näiteks on Saksa päritolu kirjanik analüüsinud põhjalikult Saksamaa linnade pommitamise kultuurilisi mõjusid ka eesti keeles ilmunud essees «Õhusõda ja kirjandus».
Põhjalikke kannatusi elas üle ka London. Arhitektidest abielupaar Alison ja Peter Smithson kirjeldasid sõjajärgset Britanniat kui: «ühiskonda, kellel pole mitte midagi.» Sellest traagilisest tõdemusest inspireerituna lõi paar muidugi vastavat esteetikat ning funktsionaalsust kandva maja, vahendab Socks-Studio.com.
/nginx/o/2018/03/07/7665361t1h772f.jpg)
Plaan nägi ette kolmekordset eramut pommitamises tõsiselt kannatada saanud Soho linnaossa Londonis. Lähtudes oma trööstitust sotsiaalsest analüüsist lõi paar kavandi, mis ei ole ainult minimalistlik aga lausa viimistlemata. Maja betoonist, terasest ning puidust struktuur on maailmale avali, hoonel nagu poleks «nahka».
/nginx/o/2018/03/07/7665365t1h6579.jpg)
Maja väline askeetlikus peegeldub ka selle interjööris. Võtmesõnadeks on siinkohal sümmeetrilisus ja lakoonilisus. Majasisesed kommunikatsioonid, elektrikaablid ja muu säärane pidid samuti jääma nähtavale. Paar kirjeldas oma visiooni kui «väikest laohoonet».
Kuigi planeeritavat maja kunagi ei ehitatud, on see tugev arhitektuuriline kommentaar ümbritseva maailma kohta. Säärased projektid iseloomustavad suurepäraselt arhitektide võimet olla üheaegselt maailma loojad aga ka selle dekonstrueerijad.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)